Mine sisu juurde

Elektrooniline sigaret

Allikas: Vikipeedia
Valik erinevaid e-sigarette

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on patareitoitel vahend, mille eesmärk on viia kapslis sisalduv keemiline segu (nikotiiniga või ilma) läbi aurustamise kasutaja hingamisteedesse.[1] Elektroonilised sigaretid võivad olla ühekordsed või korduvalt täidetavad.[2]

Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas.[viide?]

Akuga töötav seade purustab (nikotiini)padrunis oleva vedeliku ülipeeneks auruks. Aromatiseeritud aur sarnaneb tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, tekitades tavalise sigareti suitsetamisega sarnaneva tunde.

Mõju tervisele

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Elektrooniliste sigarettide turvalisus

E-sigareti eelis nikotiiniplaastrite ja -nätsude ees on sarnasus tavasigaretiga. Kuna e-sigaretti tõmmates tekib aur, mis imiteerib kurgus tavasigareti suitsetamise tunnet ning väljapuhumisel tavasigaretist tekkivat tossu, rahuldab see nii suitsetaja füüsilist nikotiinivajadust kui ka rituaalsõltuvust.

Samas on e-sigaretist saadav nikotiinikogus tunduvalt suurem kui nikotiinplaastrite puhul ning tavaolukorras vastab sigareti suitsetamisest saadavale kogusele.[3][4] Nikotiin põhjustab vaskulaarseid haigusi[5][6][7][8], kahjustab loodet ja imetatavat last[9][10] ning on sõltuvusaine[11][12]. Nikotiinisõltuvus kuulub rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis psüühika- ja käitumishäirete all sõltuvushaiguste hulka koodiga F17.2.[13]

E-sigaret sisaldab lisaks nikotiinile ka arvukalt lisaaineid, mille täpne kahjulikkuse määr suitsetajale ega tema lähedal olevatele passiivsetele suitsetajatele ei ole veel teada. Teada ei ole ka e-sigareti pikaajalise tarvitamise mõjud.[14]Lisaainete ja suure nikotiinihulga tõttu ei ole elektrooniline sigaret sobiv vahend suitsetamisest loobumiseks ning tegemist ei ole ohutu alternatiiviga sigaretile[15], kuid on võimalik, et e-sigareti tarvitamist kaalutakse ületamatu nikotiinisõltuvuse korral edasiste kahjude vähendamiseks ehk harm reduction'i põhimõttel, analoogselt süstlavahetuspunktide loomisele.[16]

Eesti Ravimiameti järgi on Eestis müüdavad e-sigarettide padrunid nikotiinivabad. Ravimi kategooriasse kuulumise eelduseks on siiski nikotiinisisalduse teatud piiri ületamine.[17]

Põhiline erinevus e-sigareti ja tubakat sisaldava sigareti vahel on see, et e-sigareti suitsetamisel ei eraldu tubaka põlemisest tekkivaid toksilisi ühendeid.[18]

E-sigaretis aurustatakse kõrgel temperatuuril e-vedelik, mis koosneb propüleenglükoolist või glütseroolist, maitse- ja lõhnaainetest ning nikotiinist.[1][19] Kõrge temperatuuri tõttu toimub e-vedeliku koostisainete pürolüüs ning tekkivas aerosoolis leidub formaalaldehüüdi ja akroleiini koos erinevate muude aldehüüdide, alkoholide, ketoonide ja karbonüülidega.[19] Ained jõuavad läbi sissehingamise inimese kopsudesse ja sealt edasi vereringesse.[1] Protsessi käigus tekib e-aerosoolidesse aktiivseid hapnikuühendeid ja pro-oksüdante, mis suurendavad hingamisteedes epiteelrakkudes oksüdatiivse stressi taset[20], soodustades sealset põletiku teket ning muutes rakkude morfoloogia, millel on roll kroonilise obstruktiivsee kopsuhaiguste (KOK) ja vähi tekkes.[19][21] Kuigi tubakasuitsus on vabu hapnikuradikaale umbes sada korda rohkem kui e-sigaretis[19], ei teata veel, millises koguses peaks inimene kasutama e-sigaretti, et saada tubakasuitsuga võrdväärne tervisekahju.[21]

Katsed loomadel on näidanud, et kõhuõõnde manustatud e-vedelik suurendab maksaensüümide aktiivsust ning ekspositsioon e-sigaretile kahjustab veel sündimata loote arengut. Aeglustub üldine kaaluiive ning kopsu kudesid moodustavate rakkude paljunemine on häiritud. Inimestel on leitud, et viieminutine e-sigareti tarvitamine suurendab sarnaselt sigaretisuitsetamisega plasma nikotiini taset, kiirendab südame löögisagedust [20] ning kutsub perifeersetes hingamisteedes esile obstruktsiooni. Paraku ei teata veel e-sigareti pikaajalisi tervisemõjusid, sest see on turul olnud lühikest aega, samuti raskendab uuringute läbiviimist asjaolu, et kemikaalide sisaldus sigarettides on väga erinev ning sellele puuduvad kindlad standardid.[1][19]

GIF mehest, kes suitsetab bussis e-sigaretti

E-sigarettides võib nikotiini kogus olla sama, mis tubakat sisaldavates sigarettides, mistõttu nikotiini füsioloogilised mõjud avalduvad ka e-sigarettide suitsetajatel.[19] Seetõttu ei päde ka argument, et e-sigaret on hea vahend suitsetamisest loobumisel.[1] Lisaks sellele, et nikotiin tekitab sõltuvust[21], mõjutab see nii hingamisteid, kesknärvisüsteemi kui ka muid elundkondi.[1]

Nikotiinile reageerivad atsetüülkoliini retseptorid (nAChR), mis stimuleerivad hingamisteede epiteelrakkude paljunemist ja inhibeerivad nende apoptoosi, mis võib soodustada mitteväikerakk-kopsuvähi teket. nAChR ekspressioon suureneb ka neutrofiilidel, kus nende apoptoosi pärssimise tagajärjel intensiivistub KOK-le omane neutrofiilne põletikureaktsioon. Vastuvõtlikkus nii viiruslike kui bakteriaalsete põletike suhtes on võrdselt suur nii sigareti- kui ka e-sigaretisuitsetajatel.[19]

Lisaks hingamisteedele suurendavad nikotiini laguproduktid haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. On leitud, et pikaajaline eksponeeritus nikotiinile põhjustab katehhoolamiinide vabastamist ning läbi selle sümpaatilist aktivatsiooni, mis pikema aja vältel võib viia müokardi fibroosi, hüpertroofia ja rütmihäireteni. Kahjustub veresoonte endoteel ning suureneb insuliiniresistentsus.[22] Eriti kahjustab nikotiin eelnevalt südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate inimeste tervist. Siiski on leitud, et elektrooniline sigaret tekitab vähem kahju võrreldes tubakat sisaldava sigaretiga.[18]

Lisaks mõjutab nikotiin noorel inimesel aju arengut[23] ja halvendab sperma kvaliteeti.[1]

Õigusraamistik Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta 1. juulil jõustus Eestis tubakaseadus, kus e-sigaretile kui tubakatootega sarnasele tootele kehtivad samasugused piirangud kui tubakatootele. Seaduse järgi on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud. Muu hulgas on seaduses sätestatud ka nõuded elektroonilise sigareti koostisele. Keelatud on nikotiini kogus üle 20 mg/l, e-vedelikus ei tohi sisalduda ei kuumutamata ega kuumutatud kujul inimese tervisele ohtlikke aineid, samuti pole lubatud lisada vedelikku aineid, mis jätaksid mulje e-sigaretist kui tervislikust tootest (nt vitamiinid), ega stimulaatoreid (tauriin, kofeiin jne).[2]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "E-sigaret". Tubakainfo. Vaadatud 15.12.2019.
  2. 2,0 2,1 "Tubakaseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 15.12.2019.
  3. Etter JF, Bullen C. Saliva cotinine levels in users of electronic cigarettes. Eur Respir J 2011;38:1219–20.
  4. Vansickel AR, Eissenberg T. Electronic cigarettes: Effective nicotine delivery after acute administration. Nicotine Tob Res 2013;15:267–7.
  5. Yoshiyama S, Chen Z, Okagaki T, et al. Nicotine exposure alters human vascular smooth muscle cell phenotype from a contractile to a synthetic type. Atherosclerosis 2014;237:464-70.
  6. Zainalabidin S, Budin SB, Ramalingam A, et al. Aortic remodelling in chronic nicotine-administered rat. Korean J Physiol Pharmacol 2014;18:411-8.
  7. Fagerström K. Nicotine: Pharmacology, Toxicity and Therapeutic use. Journal of Smoking Cessation 2014;9:53–9.
  8. Farsalinos KE, Polosa R. Safety evaluation and risk assessment of electronic cigarettes as tobacco cigarette substitutes: a systematic review. Therapeutic Advances in Drug Safety 2014;5:67–86.
  9. Schraufnagel DE, Blasi F, Drummond MB, et al. Electronic Cigarettes. A Position Statement of the Forum of International Respiratory Societies. American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine 2014;190:611–18.
  10. Behnke M, Smith VC. Prenatal substance abuse: short- and long-term effects on the exposed fetus. Pediatrics 2013;131:e1009–24.
  11. D'Souza MS, Markou A. Neuronal mechanisms underlying development of nicotine dependence: implications for novel smoking-cessation treatments. Addict Sci Clin Pract 2011;6:4–16.
  12. Caponnetto P, Campagna D, Papale G, et al. The emerging phenomenon of electronic cigarettes. Expert Review of Respiratory Medicine 2012;6:63–74.
  13. RHK-10-V http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm
  14. Schweitzer KS, Chen SX, Law S. Endothelial disruptive proinflammatory effects of nicotine and e-cigarette vapor exposures. American Journal of Physiology - Lung Cellular and Molecular Physiology 2015;15;309:L175-87.
  15. Tubakainfo http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/
  16. Patrounova V. Alternative Forms of Tobacco and E-Cigarettes: Harmful or Harm Reduction? Dentistry Today 2015. https://web.archive.org/web/20160415054203/http://www.dentistrytoday.com/articles/hygiene-today/item/223-alternative-forms-of-tobacco-and-e-cigarettes-harmful-or-harm-reduction
  17. "Ravimiamet: e-sigarettide ohutus ravimina ei ole tõendatud". www.kliinik.ee. Vaadatud 29.03.2016.
  18. 18,0 18,1 Benowitz, Neal L.; Fraiman, Joseph B. (23. märts 2017). "Cardiovascular effects of electronic cigarettes". Nature Reviews Cardiology. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 19,5 19,6 Altraja, Alan (22. juuni 2016). "Kuidas põhjustavad elektroonilised sigaretid molekulaarbioloogilisi muutusi kopsudes?". Eesti Arst. Vaadatud 15.12.2019.
  20. 20,0 20,1 Moheimani, Roya S.; Bhetraratana, May; Yin, Fen; et al. (märts 2017). "Increased Cardiac Sympathetic Activity and Oxidative Stress in Habitual Electronic Cigarette Users". JAMA Cardiology. Vaadatud 15.12.2019. {{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. 21,0 21,1 21,2 Rowell, Temperance R.; Tarran, Robert (15. detsember 2015). "Will chronic e-cigarette use cause lung disease?". American Journal of Physiology. Vaadatud 15.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  22. Benowitz, Neal L.; Burbank, Andrea D. (august 2017). "Cardiovascular toxicity of nicotine: Implications for electronic cigarette use". Trends in Cardiovascular Medicine. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  23. Yuan, Menglu; Cross, Sarah J.; Loughlin, Sandra E.; Leslie, Frances M. (27. mai 2015). "Nicotine and the adolescent brain". The Physiological Society. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.12.2019. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]