Eestimaa rüütelkonna hoone

Eestimaa rüütelkonna hoone
Üldandmed
Asukoht	Toompea, Tallinn
Stiil	uusrenessanss
Ehituse algus	1845
Ehituse lõpp	1848
Aadress	Kiriku plats 1 / Kohtu 1, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 13″ N, 24° 44′ 25″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid	2
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Georg Winterhalter

See artikkel räägib hoonest Tallinnas; Kuressaares asuva hoone kohta vaata artiklit Saaremaa rüütelkonna hoone.

Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal. Hoone on kaitse all arhitektuurimälestisena.^[1]

Hoone ajalugu

Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Algselt asus Rüütelkonna hoone peafassaad Kohtu tänava poole. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Peterburi arhitekti Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline uusrenessanss-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas. Winterhalter kujundas lisaks hoone Itaalia palazzo tüüpi fassaadile ka hoone interjööri: saalide peegelvõlvide ja karniisidega kassettlaed, keeruka kujundusega tahveluksed jm detailid. Kõige uhkemalt kaunistati põhjatiiva saal, mille seintele paigutati Eestimaa rüütelkonna aadliperekondade vapid.

Ehitusaegne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on L-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja Kohtu tänava poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar vestibüül, kust suundub paraadtrepp teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged võlvlaed. Hoone taga aadressil Toom-Rüütli 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna Eestimaa Maapäeva järgi ka Landstube 'ks.

Aastatel 1920–1940 asus hoones Eesti Välisministeerium ja 1948–1992 Eesti Rahvusraamatukogu.^[2]

1. aprillil 1993 avati rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud Kadrioru loss oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. Kunstimuuseum koliti hoonest välja 2005. aastal valminud Kumu hoonesse.

Aastatel 2009–2016 tegutses rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.^[3] Pärast seda on hoone seisnud tühjana.^[4]

2014. aastal tegi valitsus otsuse hoone renoveerida. Remondiks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot. Renoveerimistööd pidid esialgsete plaanide kohaselt pihta hakkama 2020. aasta lõpus ja hoone pidi korda saama 2022. aasta lõpuks või 2023. aasta alguseks.

Tööde algus lükkus aga 2022. aastasse ja tööd lõpetatakse 2024. aastal.^[4]