Eesti Teaduslik Instituut
Eesti Teaduslik Instituut (Institutum Litterarum Estonicum) oli 1953. aastast kuni 1990. aastate alguseni Stockholmis tegutsenud eesti kõrgem akadeemiline uurimis- ja õppeasutus.
Instituudi eelkäija oli Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juurde 1952. aastal asutatud Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut, mille õppetöö algas 1952. aastal.
1953. aastal instituut iseseisvus. Eesti Teadusliku Instituudi juhataja oli kuni 1961. aastani Richard Indreko ja pärast tema surma, aastail 1962–1984, Gustav Ränk. Instituudil oli filosoofia- ja õigusteaduskond, tegevliikmed (õppejõud ja uurijad), kirjavahetajad ning auliikmed ning üliõpilased.
Õppejõudude hulka kuulusid Johannes Aavik, Ilmar Arens, Evald Blumfeldt, Timotheus Grünthal, Richard Indreko, Henno Jänes, Edgar Kant, Julius Mägiste, Paul Poom, Richard Ränk, Andrus Saareste, Arnold Soom, Armin Tuulse jt.
8. aprillil 1957 toimunud Eesti Teadusliku Instituudi Üliõpilaskonna koosolek 10 immatrikuleeritu ja 3 vabakuulaja osavõtul, kus võeti vastu üliõpilaskonna põhikiri ja valiti juhatus (esimees Adolf Mossin, Paul Laan ja Veronica Vinter). Sel puhul levitatud ringkirjas on öeldud: "Praegu on ETI immatrikuleerituid 43 ja vabakuulajaid 98. Juhatus loodab, et esimene arv peagi ületab teise. On oluline, et ETI ümber koonduks võimalikult palju eesti pealekasvavat noorust, samuti neid, kes oma õpingud muudel aladel on juba lõpule viinud, et edasi kanda rahvuslikku teadust. Juhatus on veendunud, et neid teadmisi saavad kõik kord kasutada kodumaal, kuna ETI on ainukene Vaba Eesti teadust viljelev kõrgem õppeasutus."
Kuni 1964. aastani toimus õppetegevus loengute, tentaamenite ja eksamitega. Õppemaks puudus, oli immatrikulatsioonimaks neile, kes kavatsesid eksamit teha.
Instituudi väljaandel on ilmunud kaheksa erialabibliograafiat, neli õigusteaduse õpikut ja biograafiline teatmik "Eesti teadlased väljaspool kodumaad".
Instituudi tegevus lõppes "tegijate puudusel". 1995. aastal toodi instituudi arhiiv Eestisse ja anti üle Tartu Ülikooli Raamatukogule.