Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee riikliku julgeoleku struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c3/KGB_Symbol.png)
Eesti territooriumil tegutsesid:
- aastatel 1940–1941, Eesti NSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse linna- ja maaosakonnad;
- aastatel 1944–1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi linna- ja maaosakonnad;
- aastatel 1946–1953, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linna- ja rajooniosakonnad;
- aastal 1953, Eesti NSV ühendatud Siseministeeriumi julgeoleku linna- ja rajooniosakonnad;
- aastatel 1954–1978, Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee linna- ja rajooniosakonnad;
- aastatel 1978–1991, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee linna- ja rajooniosakonnad.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, moodustati Eesti territooriumil vastavalt kehtinud Eesti NSV administratiiv/haldusjaotusele.
Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus
Eesti NSV RJK asutused[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna Linnaosakond, asukohaga Pikk tänav 73, Tallinn (alates 1978. aastast[1])
- osakonna ülem Heino Vallner Jaani p. (08.1981–11.1985)[2], Georgi Vassiljev[3]
- osakonna ülema asetäitja: Stanislav Vinogradov (1981–1989)[4]; Juri Lartsev (1988–1991)[5]
- 1. jaoskond
- 2. jaoskond
- 3. jaoskond
- 4. jaoskond, 4. jaoskonna ülem Leonid Aunapu (1983–07.1987)[6]
- jaoskonna ülem Viktor Sitin[7]
- Anatoli Kopõlov Pjotri p.
- Vladimir Malõgin Kuzma p.
- Jaan Vahter Osvaldi p.
- Georgi Vassiljev Vassili p.
- Stanislav Vinogradov Anatoli p.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1. aprillist 1941. aastast
- Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsuse Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku leitnant Vassili Doronin, millel piirkondlikud asutused:
|
|
- Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
|
|
Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused, aastatel 1944–1946[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsuse RJRJ Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev (1944–);
- Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
|
|
1945. aasta alguses jaanuar-veebruar liideti Petseri maakond Pihkva oblastiga ning ENSV RJRK Petseri MO likvideeriti, senised maakonnajaoskonnad aga reorganiseeriti Maakonnaosakondadeks.
Eelnev Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat (1941–1943) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1943–1946 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953) |
Eelnev NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1941–1943) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1943–1953) |
Eesti NSV RJMi asutused, aastatel 1946–1953[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda
Eelnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium 1946–1953 |
Järgnev Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena |
Eelnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium 1946–1953 |
Järgnev NSV Liidu Siseministeerium#1953 |
Eesti NSV RJMi asutused oblastiteperioodil, 1952. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV RJMi asutuste kohta Eesti NSV oblastiteperioodil, 1952. aastal
Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal ja Eesti NSV haldusjaotus#1952
1. juuli 1952. aastal koondati uute RJM Tallinna, Tartu ja Pärnu Oblastivalitsuste juhtimise alla endised rajooniosakonnad:
Eesti NSV RJMi asutused, 1953. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#1953
Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1953
Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1954–1957[muuda | muuda lähteteksti]
1954. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamisel anti ENSV MN ja RJK linna- ja rajooniosakondade kasutusse hooned: Valgas Puiestee tänav 5a, Narvas Vabaduse tänav 24, Rakveres Kingissepa tänav 12, Tartus Riia tänav 85, kust hiljem koliti Aia tänav 19), Pärnu-Jaagupis Pärnu tänav 19, Tõrvas Veski tänav 5, Elvas Jaan Tömbi tänav 2, Kuressaares Lenini tänav 22, Mustvees Tartu tänav 75 ja Pärnus Ringi tänav 44[26].
1954. aastal moodustati vastavalt tollasele ENSV haldusjaotusele ENSV MN ja RJK 4 (Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Tartu) linna- ja 37 (Antsla, Vastseliina, Viljandi, Võru, Jõhvi, Keila, Kiviõli, Kingissepa, Lihula, Loksa, Orissaare, Põlva, Rakvere, Räpina, Tapa, Harju, Haapsalu, Hiiumaa, Abja, Valga, Vändra, Väike-Maarja, Jõgeva, Kallaste, Kohtla-Nõmme, Kose, Märjamaa, Mustvee, Otepää, Paide, Pärnu-Jaagupi, Põltsamaa, Rapla, Suure-Jaani, Tõrva, Türi, Elva) rajooniosakonda[27].
Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1957
Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1957–1978[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS
- ↑ 04.04.2006. a teadaanne nr 752
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 183
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 92
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 100
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 265, 16.01.2003
- ↑ 7,0 7,1 22.03.2006. a teadaanne nr 679
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. teadaanne nr 122
- ↑ 9,0 9,1 09.01.2002. a teadaanne nr 361
- ↑ 26.02.2004. a teadaanne nr 749
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. 03.12.1997. a. teadaanne nr 189
- ↑ Avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 702
- ↑ 13,0 13,1 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ...teadaanne nr 714
- ↑ Riigi Teataja Lisas 29.12.2009, 99 Avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 474–475
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475
- ↑ 26.02.2004. a teadaanne nr 634
- ↑ Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 767
- ↑ "1940. – 1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ "ESSR PEOPLE'S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv[alaline kõdulink], Kleio, 1996/3
- ↑ "Arreteerimine". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ Meelis Saueauk, Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946NKGB, Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 471–472