Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee riikliku julgeoleku struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
Eesti territooriumil tegutsesid:
- aastatel 1940–1941, Eesti NSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse linna- ja maaosakonnad;
- aastatel 1944–1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi linna- ja maaosakonnad;
- aastatel 1946–1953, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linna- ja rajooniosakonnad;
- aastal 1953, Eesti NSV ühendatud Siseministeeriumi julgeoleku linna- ja rajooniosakonnad;
- aastatel 1954–1978, Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee linna- ja rajooniosakonnad;
- aastatel 1978–1991, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee linna- ja rajooniosakonnad.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, moodustati Eesti territooriumil vastavalt kehtinud Eesti NSV administratiiv/haldusjaotusele.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus
Eesti NSV RJK asutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna Linnaosakond, asukohaga Pikk tänav 73, Tallinn (alates 1978. aastast[1])
- osakonna ülem Heino Vallner Jaani p. (08.1981–11.1985)[2], Georgi Vassiljev[3]
- osakonna ülema asetäitja: Stanislav Vinogradov (1981–1989)[4]; Juri Lartsev (1988–1991)[5]
- 1. jaoskond
- 2. jaoskond
- 3. jaoskond
- 4. jaoskond, 4. jaoskonna ülem Leonid Aunapu (1983–07.1987)[6]
- jaoskonna ülem Viktor Sitin[7]
- Anatoli Kopõlov Pjotri p.
- Vladimir Malõgin Kuzma p.
- Jaan Vahter Osvaldi p.
- Georgi Vassiljev Vassili p.
- Stanislav Vinogradov Anatoli p.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1. aprillist 1941. aastast
- Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsuse Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku leitnant Vassili Doronin, millel piirkondlikud asutused:
|
|
- Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
|
|
Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused, aastatel 1944–1946
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsuse RJRJ Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev (1944–);
- Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
|
|
1945. aasta alguses jaanuar-veebruar liideti Petseri maakond Pihkva oblastiga ning ENSV RJRK Petseri MO likvideeriti, senised maakonnajaoskonnad aga reorganiseeriti Maakonnaosakondadeks.
Eelnev Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat (1941–1943) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1943–1946 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953) |
Eelnev NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1941–1943) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1943–1953) |
Eesti NSV RJMi asutused, aastatel 1946–1953
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda
Eelnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium 1946–1953 |
Järgnev Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena |
Eelnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium 1946–1953 |
Järgnev NSV Liidu Siseministeerium#1953 |
Eesti NSV RJMi asutused oblastiteperioodil, 1952. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJMi asutuste kohta Eesti NSV oblastiteperioodil, 1952. aastal
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal ja Eesti NSV haldusjaotus#1952
1. juuli 1952. aastal koondati uute RJM Tallinna, Tartu ja Pärnu Oblastivalitsuste juhtimise alla endised rajooniosakonnad:
Eesti NSV RJMi asutused, 1953. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#1953
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1953
Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1954–1957
[muuda | muuda lähteteksti]1954. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamisel anti ENSV MN ja RJK linna- ja rajooniosakondade kasutusse hooned: Valgas Puiestee tänav 5a, Narvas Vabaduse tänav 24, Rakveres Kingissepa tänav 12, Tartus Riia tänav 85, kust hiljem koliti Aia tänav 19), Pärnu-Jaagupis Pärnu tänav 19, Tõrvas Veski tänav 5, Elvas Jaan Tömbi tänav 2, Kuressaares Lenini tänav 22, Mustvees Tartu tänav 75 ja Pärnus Ringi tänav 44[16].
1954. aastal moodustati vastavalt tollasele ENSV haldusjaotusele ENSV MN ja RJK 4 (Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Tartu) linna- ja 37 (Antsla, Vastseliina, Viljandi, Võru, Jõhvi, Keila, Kiviõli, Kingissepa, Lihula, Loksa, Orissaare, Põlva, Rakvere, Räpina, Tapa, Harju, Haapsalu, Hiiumaa, Abja, Valga, Vändra, Väike-Maarja, Jõgeva, Kallaste, Kohtla-Nõmme, Kose, Märjamaa, Mustvee, Otepää, Paide, Pärnu-Jaagupi, Põltsamaa, Rapla, Suure-Jaani, Tõrva, Türi, Elva) rajooniosakonda[26].
- Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1957
Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1957–1978
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS
- ↑ 04.04.2006. a teadaanne nr 752
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 183
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 92
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 100
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 265, 16.01.2003
- ↑ 7,0 7,1 22.03.2006. a teadaanne nr 679
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. teadaanne nr 122
- ↑ 9,0 9,1 09.01.2002. a teadaanne nr 361
- ↑ 26.02.2004. a teadaanne nr 749
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. 03.12.1997. a. teadaanne nr 189
- ↑ Avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 702
- ↑ 13,0 13,1 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ...teadaanne nr 714
- ↑ Riigi Teataja Lisas 29.12.2009, 99 Avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 474–475
- ↑ 16,0 16,1 Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475
- ↑ 26.02.2004. a teadaanne nr 634
- ↑ Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 767
- ↑ "1940. – 1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ "ESSR PEOPLE'S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv[alaline kõdulink], Kleio, 1996/3
- ↑ "Arreteerimine". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
- ↑ Meelis Saueauk, Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946NKGB, Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 471–472