Mine sisu juurde

Eesti Muinastaideselts

Allikas: Vikipeedia

Eesti Muinastaideselts (lühend EMTS) on teadusselts, mis tegeleb soome-ugri rahvaste muinastaide dokumenteerimise, uurimise ja tutvustamisega.

Muinastaide Selts (1998. aastast Eesti Muinastaideselts) asutati Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti osakonna kaljujooniste uurimise töörühma liikmete ja teiste huviliste poolt Kablis Pärnumaal 16. oktoobril 1988.[1] [2]

Selts registreeriti Tartu linnavalitsuses, kuid muudeti hiljem üleriiklikuks ühenduseks asukohaga Tartus.

Põhikirja järgi on selts soome-ugri rahvaste muinastaiet uurivate ning muinaskultuurilembeste isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus.[2]

Seltsi liikmeskonda kuulub õpetajaid, kunstnikke, arheolooge, astronoome, keeleteadlasi, loomaarste ja paljude muude erialade esindajaid.

Seltsil on osakond Peterburis ja Soomes.[1]

Eesti Muinastaideseltsist on kasvanud välja Soome muinastaideselts (Suomen muinaistaideseura), mis asutati 1998. aastal.[1]Kummagi sõsarseltsi üritused on osavõtuks vabad mõlemale liikmeskonnale ja neid korraldatakse sageli ühiselt.

Seltsi tegevuses on peale teadustöö kesksel kohal uurimisreiside, ekskursioonide, konverentside, loengute, näituste jms korraldamine.

Eesti Muinastaideseltsi aadress on: Tähetorn, Toomemägi, Tartu.

Seltsi väljaandeid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Väino Poikalainen, Enn Ernits. Rock carvings of Lake Onega. The Vodla region. Tartu: Estonian Society of Prehistoric Art, 1998. 432 p. ISBN 998560475X, ISBN 9789985604755.
  • Enn Ernits, Väino Poikalainen. Muinastaide harrastamisest tähetorni kupli all: mõttevälgatustest muinastaideseltsini. Tartu: Eesti Muinastaideselts, 2003. 250 lk. ISBN 9949101220, ISBN 9789949101221.
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Muinastaideselts tähistas 20. tegevusaastat www.folklore.ee/tagused Kasutatud 9.07.2012.
  2. 2,0 2,1 Väino Poikalainen. Eesti Muinastaideseltsi tekkest ja tegevusest www.folklore.ee/tagused Kasutatud 9.07.2012.
  • Väino Poikalainen. "Eesti Muinastaideseltsi tekkest ja tegevusest" - Mäetagused, muinastaide erinumber 17/18, 2002. ISSN 1406-9938

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]