Eesti Keskerakonna Noortekogu
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Eesti Keskerakonna Noortekogu | |
|---|---|
 | |
| Esimees | Dmitriy Fadin |
| Peasekretär | Georg Villenberg |
| Asutamine | 1994 |
| Peakorter | Tallinn |
| Ideoloogia | tsentrism, sotsiaalliberalism |
| Liikmete arv | 6000 |
| Meediakanal | Kesknädal |
| Koduleht | https://kesknoored.ee/ |
Keskerakonna Noortekogu (Kesknoored) on Eesti Keskerakonna noorteorganisatsioon. Põhikirja kohaselt organisatsioon on tsentristliku sotsiaalliberaalse maailmavaatega kuni 30-aastaste noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes osaleb läbi oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel[1].
Noortekogu missiooniks on kaasata noori kui täisväärtuslike kaasarääkijaid nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste juures. Keskerakonna Noortekogu ühendab tsentristliku maailmavaate alla ennekõike liberaalse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga noored ning teeb tööd poliitilise kultuuri taseme tõstmise nimel. Juhindume oma ideoloogias ja tegudes demokraatliku õigusriigi põhimõttest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.
Eesti Keskerakonna Noortekogu üheks prioriteediks on rahvusvahelise aktiivsuse saavutamine, mille läbi oleks võimalik viia tsentrismi nii Euroopasse, kui maailma. Vähemtähtis ei ole noortekogu esindamine ja Eesti tutvustamine tuues sealset kogemust Eestisse ja panustades ka ise rahvusvahelisse noortepoliitikasse. 2003. aastast on Keskerakonna Noortekogu Euroopa Noorte Liberaalide katusorganisatsiooni LYMEC liige. 2004. aastast on Keskerakonna Noortekogu ka ülemaailmse noorte liberaalide katusorganisatsiooni IFLRY täisliige.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kolm aastat pärast Keskerakonna asutamist, 9. aprillil 1994, loodi erakonna noortekogu Recte (ladina keeles "otse, sirgelt"). Hiljem muudeti nimi Keskerakonna Noortekoguks.[2]
Esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]- Elvar Laurik (1994–1995)
Ideest tuli kasvatada organisatsioon. Kuidas luua ühendus, mis pakuks noortele midagi ja samas ei piiraks neid erakondlike jäikade piiridega – see oli peamine küsimus.
- Mihkel Liivo (1995–1996)
Tähtsaim ülesanne oli organisatsioonilise struktuuri ülesehitamine koos programmiliste positsioonide kindlustamisega. Toimus esimene suvelaager Harjumaal Kernus ja algas koostöö Rootsi Keskpartei noortega.
- Marek Antoniak (1996–1997)
Recte kinnitas uue põhikirja, plaaniti moodustada seoses Keskerakonna valitsusest lahkumisega Recte liikmetest Recte ministrite kabinet ja moodustada Recte vanuse ületanute klubi – Seenioride Klubi. Oluline oli osalemine UNICEFi kampaanias.
- Katrin Põld (1996–1997)
Toimusid suvepäevad, talvepäevad, võeti vastu resolutsioone ning hinnanguid poliitikale. Pakuti poliitikat kerge meelelahutusega ja noortepärasusega.
- Mikk Lõhmus (1996–1997)
Prooviti luua määratlevat poliitilist imagot. Eesmärgiks oli leida oma peatelg ja selle ümber noori koondama hakata. Oldi veendunud, et kampaania korras ei maksa noori poliitikasse tuua.
- Jüri Jakobson (1997–1998)
Olulisim küsimus oli leida tugev meeskond, sest üks seltskond oli otsustanud poliitikast lahkuda ning pink oli ootamatult tühjaks jäänud. Noortekogul oli juba garanteeritud kolm kohta üleriigilises valimisnimekirjas. Nii said Riigikogusse Sven Mikser ja Evelyn Sepp.
- Sven Mikser (1998–2000)
Noortekogu püüdis katta seminaridel ja konverentsidel võimalikult laia teemade ringi. Jõuti seisukohale, et noored ei pea poliitikas osaledes tegelema ainult noorsoo- ja haridustemaatikaga, vaid võivad vastavalt oma huvialadele pühenduda ka näiteks majandus- või välispoliitikale.
- Lauri Laasi (2000–2002)
Eesmärgiks oli tugeva ja elujõulise poliitilise noorteorganisatsiooni ülesehitamine, noorte senisest aktiivsem toomine erakonna juurde ning erakonna poliitikale noorte vaateviisi lisamine. Oluliseks peeti noorte poliitilist teadlikkust, liikmeskonna kasvu ja poliitilisi aktsioone kolmikliidu otsuste vastu.
- Ramon Loik (2002–2003)
2003. aasta kongressil võeti vastu pöördumise Eesti poliitiliste jõudude poole tõsta hariduskulutusi 8%-ni sisemajanduse kogutoodangust, pakkudes seda sündiva rahvusliku kokkuleppe juurde. Nii hariduse- ja teadusminister kui ka peaminister avaldasid meie algatusele toetust. Samuti võeti Keskerakonna Noortekogu nii Euroopa kui kogu maailma noori liberaale ühendavate organisatsioonide liikmeks.
- Tarmo Lausing (2003–2005)
Korraldati mitmeid meeleavaldusi, mis on ühiskonnas tähelepanu pälvinud. Võideldi võrdse vanemahüvitise, Maksuameti poliitilise sõltumatuse ja ID-piletisüsteemi eest. Samas pandi rõhku ka sisule – toimusid koolitused liikmetele ja juhtidele ning poliitiline diskussioon.
- Henri Kaselo (2005–2007)
Olulisel kohal olid kohalike omavalitsuste valimised, kus osales 247 kesknoort üle Eesti. Neist valituks osutus ligi 40 noort. Tervelt neljandik Tartu ja Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetest on Keskerakonna Noortekogu liikmed. Peale linna- ja vallavolinike on meil ka mitmeid kesknoortest linna- ja vallavalitsuse liikmeid, linnaosa vanemaid ning koguni riigikogulasi. Jätkuvalt on asetatud rõhk noorte poliitilisele koolitamisele.
- Siret Kotka (2007–2009)
Regulaarselt korraldati poliitikakoole ja juhtide koolitusi, kus kesknoored omandasid uusi teadmisi oma ala väljapaistvatelt asjatundjatelt. Lükati käima esseekonkurss ja määrati stipendiume. Parim noortekogu klubi sai alati premeeritud. Suheldi agaralt teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaalt. Sõlmiti koostööleping Eesti Loomakaitse Seltsiga.
Toimusid meeleavaldused nii ministeeriumite kui Stenbocki maja ees. Noortekogu oli igatpidi ja pidevalt pildis. Noortekogu klubid tegutsesid üle-eestiliselt ja igas maakonnas. Noortekogu kasvas ca 1000 liikme võrra aastas. Käima lükati e-uudiskiri.
- Tiit Terik (2009–2010)
Noortekogu esimeheks oleku ajal viidi läbi suur küsitlus “Kuidas elad, Eestimaa”. Meie noored käisid linnades ja külades uurimaks inimestelt nende arvamusi ja soove seoses eluga Eestis aastal 2009.
- Raivo Tammus (2010–2011)
Eesmärk oli uute klubide käivitamine, uute noorte kaasamine ning olemasolevate aktiviseerimine ja see õnnestus hästi. Aastaga astus kesknoorte hulka ligi 700 uut liiget. Noortekogu andis tugeva panuse erakonna valimiskampaaniasse ning korraldas harivaid poliitikakoole. Noortekogu käivitas oma Facebooki lehe ja blogi ning arendas häid sõprussuhteid paljude mittepoliitiliste organisatsioonidega.
- Jaanus Riibe (2011–2013)
Päevapoliitikas kaasa rääkimiseks oli vaja pakkuda välja uusi häid ideid, millega aktiivselt pildis olla ja mille üle arutlemine ühiskonnas korda läheks ning diskussiooni tekitaks – võideldi tasuta kõrghariduse, astmelise tulumaksu, õppelaenude hüvitamise, presidendi otsevalimise, Eesti laevade tagasitoomise ja soodsa tudengisöökla poolt, kuid ka energiajookide kahjulikkuse, kõrgete kodukulude, noorte tööpuuduse ja maakoolide sulgemise vastu. Korraldati palju erinevaid poliitilisi meeleavaldusi ja aktsioone, nende hulgas mitmeid elektrihinnatõusu ja fosforiidi kaevandamise vastu, tasuta ühistranspordi toetuseks ja energiajookide müügipiirangute kehtestamiseks. Prioriteediks oli taas ka rahvusvaheline suhtlus – kesknoored osalesid mitmetel kohtumistel Euroopa ja maailma noorte liberaalidega, näiteks kesknoorte juht kutsuti Euroopa noorte liberaalide juhtidele esinema Londonisse ja käis kohtumas Vilniuses Leedu liberaalist ministriga. Alus pandi merepäevade korraldamisele.
- Tõnis Mölder (2013–2015)
Esimehe ametiaja perioodi jäid kohaliku omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimised ehk märksõnadeks olid: valimised, kandideerimine, kampaania ja uuesti valimised. Keskerakonna Noortekogu liikmed lõid tõsiselt kaasa nii Tallinna ja Tartu linna juhtimises kui ka Riigikogu töös. Jätkuvalt olid kesknoored suurim Eesti poliitiline noorteorganisatsioon.
- Urmo Saareoja (2015–2016)
Keskerakonna noortekogu võttis väga tugeva suuna taaselustada aktiivne suhtlus teiste noortekogudega Eestis. Noortekogu võttis kasutusele erakonnaga sarnaneva visuaalse kujunduse ning avas uue kodulehe.
- Alina Tubli (2016–2017)
Keskerakonna valitsusse pääsemine peaministrierakonnana andis uue hingamise ka noortekogule.
- Karine Oganesjan (2017–2018)
Esimehe ametiajal tegeleti aktiivselt uute liikmete värbamisega. Lisaks korrastati klubide ja liikmete andmebaas ning taastati suhted mitme klubiga. Aktuaalseks tõusis koostöö ka teiste noortekogudega.
- Jaan Männik (2018–2019)
Suur rõhk pandi Riigikogu kampaania tegemisele nii nooretele endile kui ka Keskerakonna poliitikutele.
- Kea Kohv (2019–2020)
Toimusid mitmed suuremad muutused ja uuendused. Alustati kesknoorte podcast'i tegemist, uuendati kodulehte ja sotsiaalmeedias visuaale. Fookuses oli organisatsiooni sisene kommunikatsioon ja liikmete motiveerimine.
- Kristi Rüütel (2020–2022)
Esimehe ametiajal korraldati mitmeid edukaid üle-eestilisi üritusi, sealhulgas noortekogu sünnipäeva tähistamine Tallinnas, talvekool Viljandimaal ja suvepäevad Ida-Virumaal. Aktiivselt osaleti erinevate poliitiliste noortekogudega koostöös ning rahvusvahelistel tasanditel osaleti mitmetes konverentsidel ja noortelaagrites, sh Brüsselis Euroopa Parlamendi külastus. Klubide arv ja liikmete värbamine suurenesid.
- Valentina Bortnovski (2022–...)
Noortekogu klubid
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt põhikirjale moodustatakse noortekogu klubi maakondade, valdade, külade, linnade, linnaosade või asumite alusel. Klubi tegevust juhivad ja korraldavad klubi üldkoosolek ja selle poolt valitud juhatus ning klubi esimees. Klubi üldkoosolek ja klubi juhatuse koosolekud protokollitakse. Üldkoosolek koguneb vähemalt korra aastas.
Noortekogul on järgmised klubid: Mustamäe, Haabersti, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Pirita, Põhja-Tallinn, Viimsi, Maardu, Tartumaa, Viljandi, Valgamaa, Võrumaa, Narva ja Kohtla-Järve.
Keskerakonna Noortekogu poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Keskerakonna Noortekogu liikmetest (sh endistest) sirgunud poliitikuid:
- Jüri Ratas – Riigikogu liige, endine peaminister, endine Tallinna linnapea, endine Eesti Keskerakonna esimees
- Kadri Simson – Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
- Siret Kotka – endine Riigikogu liige
- Pavel Kuusik – Maardu volikogu liige
- Jaanus Riibe – Kristiine linnaosa vanem
- Natalja Gromovaja – Kristiine linnaosa vanema asetäitja
- Julianna Jurtšenko – Lasnamäe linnaosa vanem
- Vladimir Svet – Tallinna abilinnapea, endine Lasnamäe linnaosavanem
- Karine Oganesjan – Linnapea büroo juht
- Mihhail Korb – Riigikogu liige
- Urmo Saareoja – Tallinna linnavolikogu liige
- Tanel Kiik – endine Tallinna abilinnapea, endine sotsiaalminister
- Tiit Terik – Tallinna abilinnapea, endine Tallinna linnavolikogu esimees, endine kultuuriminister
- Tõnis Mölder – Riigikogu liige, endine keskkonnaminister
- Alina Ader – endine Pirita linnaosa vanem
- Aleksandra Pavlova – endine Pirita linnaosa vanema asetäitja
- Jaan Männik – endine Tallinna linnavolikogu liige
- Juri Danilov – endine Tallinna linnavolikogu liige
EKNA
[muuda | muuda lähteteksti]Noortekogu raames tegutses Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA), mis asutati 12. aprillil 2003. Selles oli üle 300 üliõpilasest kesknoore.