Eduard Avik
Eduard-Johannes Avik VR I/3 (ka Eduard-Johannes Aavik; 19. september 1891 Gattšina – 10. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli eesti insener.[1]
Eluloost
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 1921–1935 oli Acik Tallinna Tehnikumi laevamehaanikute kooli õpetaja.
Aastatel 1926–1940 oli ta Veeteede Talituse direktor ja Insenerikoja nõukogu abiesimees.[1]
1930. aastatel oli ta Kaitseliidu Tallinna maleva mereüksuste pealik, auastmelt vanemleitnant.
Avik arreteeriti 14. juunil 1941. Kinnipidamiskohas Sevurallagis mõisteti ta 28. veebruaril 1942 § 58–4 alusel surma (Vabadussõjast osavõtt ja Kaitseliitu kuulumine). Ta lasti maha 10. aprillil 1942.[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Vabaduse Risti I liigi 3. järk
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2015. Vaadatud 17. veebruaril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)