Dvina
| Dvina | |
|---|---|
| Lähe | |
| Suubub | Valge mere Dvina lahte |
| Valgla pindala |
357 000 km²  |
| Pikkus |
744 km |
 | |
Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Dvina algab Suhhona ja Jugi jõe ühinemisel Veliki Ustjugi linnas. Kuni Kotlase linnani, kus Dvinasse voolab paremalt veerohke Võtšegda jõgi, kannab ta nime Väike Põhja-Dvina. Edasi voolab jõgi loodesse. Viimane suurem lisajõgi on Pinega jõgi. Dvina suubub Valge mere Dvina lahte. Suudme lähedal on ta loodete mõju all ja hargneb (delta umbes 900 km²). Keskmine vooluhulk suudmes on 3490 m³/s.
Coriolisi efekti tõttu on jõe paremkallas, eriti alamjooksul, kõrge, vasak aga lauge.
Jõge kasutatakse nii laevaliikluseks kui ka palgiparvetuseks. Jõe suudme peaharude suur sügavus võimaldab ookeanilaevade sisenemist nendesse.
Jõe alamjooksul, suudmealal asub kaks olulist sadamalinna – Arhangelsk ja Severodvinsk. Enne Arhangelski-Moskva raudtee valmimist 19. sajandi lõpuaastatel oli jõgi ainus ja olulisim ühendustee Arhangelskiga ning teiste selle piirkonna asulatega.
Jõe pikkus on 744 km.