Dione (kuu)
 | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | Giovanni Domenico Cassini[1] |
| Avastamise aeg | 21. märts 1684 |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Periapsiid | 376 585 km[1] |
| Apoapsiid | 378 245 km[1] |
| Ekstsentrilisus | 0,0022[1] |
| Tiirlemisperiood | 2,737 ööpäeva[1] |
| Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 36 100,4 km/h[1] |
| Emaplaneet | Saturn |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 1128,8 × 1122,6 × 1119,2 km |
| Keskmine raadius | 561,7 km [1] |
| Pindala | 3 964 776,51 km2[1] |
| Ruumala | 742 338 322 km3[1] |
| Mass | 1,0957×1021 kg[1] |
| Keskmine tihedus | 1,476 g/cm3[1] |
| Raskuskiirendus | 0,232 m/s² |
| Paokiirus | 0,510228649 km/h[1] |
| Pöörlemisperiood | sünkroonne tiirlemisperioodiga[1] |
| Telje kalle | null |
| Albeedo | 0,998±0,004 |
| Pinna temperatuur … keskmine |
87 K (−186 °C) |
Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest. Ta on Saturni kaaslaste seas suuruselt neljas.[2]
Dione avastas 21. märtsil 1684 itaalia päritolu astronoom Giovanni Domenico Cassini. Taevakeha on saanud nime vanakreeka mütoloogia tegelase titaan Dione järgi. Esimesed detailsemad pildid Dionest tegi kosmoseaparaat Voyager 1 1980. aasta möödalennul. Alates 2004. aastast, mil Dioneni jõudis kosmoseaparaat Cassini, on lisandunud veel hulk andmeid ja pilte.
Dione keskmine diameeter on 1122 km. Ta tiirleb ümber Saturni 377 400 km kaugusel, mis on lähedane Kuu kaugusele Maast. Ühe tiiru ümber Saturni teeb Dione 2,7 ööpäeva.[3] Dione tihedus on 1,48 korda suurem vedela vee tihedusest (1 g/cm³), mis viitab sellele et, umbes kolmandiku temast moodustab tihedam, jääga ümbritsetud tõenäoliselt silikaatsetest kivimitest tuum. Dione pinnal mõjuv gravitatsioon on umbes 2,4% Maa omast, mistõttu võiks seal 20-korruselise maja kõrguselt allahüppaja maanduda jalgu vigastamata.[4] Dione pinna keskmine temperatuur on −186 °C; teda kattev vee jää sarnaneb sel temperatuuril kiviga.
Kosmoseaparaat Cassini on avastanud Dionel väga hõreda hapnikku sisaldava atmosfääri (1 hapnikuioon 11 cm³ kohta), mida nimetatakse suure hõreduse tõttu eksosfääriks. Hapnikusisaldus Dione eksosfääris on võrreldav hapnikusisaldusega Maal umbes 480 km kõrgusel (Maa eksosfääris). Arvatavasti on hapnik ilmunud sellepärast, et Saturni võimsast kiirgusvööst pärit kõrge energiaga osakesed (või ka Päikeselt pärit footonid) on lõhustanud Dionel jääna leiduvat vett hapnikuks ja vesinikuks.[5][6] Hapnik võib pärineda ka geoloogilistest protsessidest.[6]
Dionel leidub ka pinnavorme, mille teket seostatakse arvatava pinnaaluse ookeaniga.[7]
Orbiit
[muuda | muuda lähteteksti]Dione on ümber Saturni tiireldes loodeliste jõudude mõju tagajärjel suunatud Saturni poole kogu aeg ühe küljega – nagu ka Maa Kuu. Dione on Saturni kuu Enceladusega 1:2 keskmises orbitaalresonantsis: ta teeb ühe tiiru ümber Saturni, samal ajal kui Enceladus teeb kaks.
Dione orbiiti jagavad veel kaks temaga kaasorbitaalset kaaslast ehk troojalast: Helene ja Polydeuces, asuvad Dione orbiidil ta Lagrange'i punktides L4 ja L5, vastavalt 60 kraadi Dione orbitaalse liikumissuuna suhtes eespool ja 60 kraadi tagapool.
Pinnamood
[muuda | muuda lähteteksti]
Dionel leiduvate pinnamoodide hulka kuulub nii tihedalt kraatritega kaetud piirkondi (suurimad kraatrid läbimõõduga kuni 100 km), mõõdukalt kraatritega kaetud tasandikke, väheste kraatritega tasandikke kui ka murrangutega alasid.
Dionel leiduvaid pinnavorme:[8]
- kokkupõrkekraatrid
- catena (ainsus), catenae (mitmus) – kraatrite ketid
- chasma, chasmata – sügav, piklik, järskude servadega alang
- dorsum, dorsa – seljandik
- fossa, fossae – pikk ja kitsas alang
Tihedalt kraatritega kaetud piirkonnad on rohkem levinud Dione poolkeral, mis jääb ta tiirlemissuuna suhtes tahapoole, siledam poolkera on tiirlemissuuna suhtes eespool. Loogiliselt võttes peaks olema kraatritega tihedamalt kaetud poolkera, mis jääb tiirlemissuuna suhtes ette, ehk vastupidi praegusele, mistõttu arvatakse, et Dione on kokkupõrgete tulemusel ümber pööratud. Arvutused näitavad, et kokkupõrge, mille tulemusel moodustub vähemalt 35 km läbimõõduga kraater, võib panna loodeliste jõudude tõttu Saturni poole kogu aeg ühe küljega suunatud Dione ajutiselt pöörlema. Ilmselt on Dione pöördunud kokkupõrgete tulemusel mitu korda, enne kui ta jäi sellisesse asendisse, nagu ta praegu on. Samas ei osata seletada asjaolu, miks on külg, mis peaks olema tiirlemissuuna suhtes eespool, pöördunud eeldatavalt tahapoole jääva külje suhtes täpselt 180 kraadi.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Dione: Facts & Figures. NASA. Vaadatud 13.11.14
- ↑ Redd, N.T. (2013) Dione: Saturn's Turned-Around Moon. SPACE.com. Vaadatud 06.11.14.
- ↑ 3,0 3,1 Dione: Overview. NASA. Vaadatud 05.11.14.
- ↑ Getting to Know Your Solar System (33): Dione. Daily Kos, 18. mai 2013. Vaadatud 06.11.14.
- ↑ Stiina Kristal (2012) Saturni jäise kuu Dione ümber on hapnikku. FYYSIKA.EE. Vaadatud 06.11.14.
- ↑ 6,0 6,1 Saturn's Icy Moon Dione Has Oxygen Atmosphere. SPACE.com, 2. märts 2012. Vaadatud 05.11.2014.
- ↑ Cassini Finds Hints of Activity at Saturn Moon Dione. NASA/JPL. 29. mai 2013. Vaadatud 05.11.14.
- ↑ Emily Lakdawalla (2008) Eurotas Chasmata, Janiculum Dorsa, and Evander Crater. The Planetary Society. Vaadatud 06.11.14.