Dilidžani rahvuspark
Dilidžani rahvuspark on rahvuspark Armeenias Tavuši maakonnas. See asutati 1958. aastal looduskaitsealana Dilidžani ja Kuibõševi metsamajandite baasil ning muudeti 2002. aastal rahvuspargiks.
Kirde-Armeenias paikneva rahvuspargi pindala on 24 000 hektarit. Park on tuntud metsade, liigirikkuse, ravitoimega mineraalveeallikate, loodus- ja kultuurimälestiste poolest. Dilidžan on üks kahest Armeenia rahvuspargist, teine on Sevani rahvuspark.
Parki jäävad Pambaki, Areguni, Miapori, Idževani (Kaeni) ja Halabi mäeahelikud, mille kõrgus on 1070–2300 meetrit üle merepinna. Sellest kõrgemal paiknevad mägisniidud ei kuulu rahvusparki. Läbi rahvuspargi jookseb Aghstevi jõgi koos lisajõgede Hovadžuri, Štoganadžuri, Bldani, Hagartsini ja Getikiga. Samuti on Dilidžanis kaks suurt - Parzi järv ja Trkalitš - ning mitu väiksemat järve.
Kultuurimälestistest asuvad Dilidžani rahvuspargis Hagartsini klooster (10.-13. sajand), Gošavanki klooster (12.-13. sajand), Juhtak Vanki klooster (11.-13. sajand), Matosavanki klooster (10.-13. sajand) ning Ahnabati kirik (11. sajand).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Khanjyan, Nazik. 2004. Specially protected nature areas of Armenia. Ministry of Nature Protection, Rep. Armenia
- Khanjyan, N.S., Sharbatyan M.I. Flora of Dilijan Reserve. Yerevan, 1999. “Amaras”
- Takhtajyan, A.L. Flora of Armenia. National Academy of Sciences of Armenian SSR, 1954, vol. 1
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dilidžani rahvuspark |