Digitaalne kirjaoskus

Digitaalne kirjaoskus (varem infokirjaoskus, teabekirjaoskus) on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat.

Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamise kohta. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused.

Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist.

Digipädevused

Digipädevused on kõige hilisem üldistus, millega kirjeldatakse tehnoloogiaga seotud oskusi. Digipädevusi on võimalik defineerida kui kindlat, kriitilist ja loomingulist viisi kasutada infotehnoloogiat, et saavutada eesmärke, mis hõlmavad tööd, vaba aja veetmist, õppimist, tööhõivet, ühiskonna tegemistesse kaasamist ja/või selles osalemist.

Digipädevused on võtmeosa paljudest teistest pädevustest, mis omakorda hõlmavad ka palju muid pädevusi (nt keeled, õpimeetodid, matemaatika, kultuurilised teadmised). Digipädevusi saab nimetada uuteks 21. sajandi oskusteks, mille peaksid omandama kõik kodanikud, et olla veendunud oma aktiivses osavõtus ühiskonnas ja majanduses. Ferrari sõnastuse kohaselt mõistetakse enamasti digipädevuste all “teadmiste, oskuste ja hoiakute (seega ka võimete, strateegiate, väärtuste ja teadlikkuse) kogumit, mis on vajalik, kasutades infotehnoloogiat ning digitaalset meediat, et täita erinevaid ülesandeid, lahendada probleeme, suhelda, hallata teavet, teha koostööd, luua ning jagada sisu, ehitada uusi teadmisi olemasolevale tõhusalt, efektiivselt, tulemuslikult, õigesti, loovalt, iseseisvalt, paindlikult, eetiliselt ja analüüsivalt töö, vaba aja veetmise, osaluse, õppimise, sotsialiseerimise, tarbimise ning oskuste täiendamise tarbeks. Digipädevused jaotuvad antud raamistike järgi seitsmesse valdkonda.

Digipädevused

Valdkonnad	Seletus
Info haldamine	Info salvestamine, sirvimine, otsimine, talletamine, sorteerimine ja taasesitamine
Koostöö internetis	Digikanalite abil suhtlemine, osalemine digikeskkondades, koostöö teineteisest sõltuvalt
Kommunikatsioon ja jagamine	Privaatsus, turvalisus ning enesest mõistetavate reeglitele vastavalt käitumine, suhtlemine internetis
Sisuloome ja teadmised	Sisu väljatöötamine, olemasoleva sisu lõimimine ja ümbertöötlemine
Eetika ja vastutus	Vastutustundlik ja kõlbeline käitumine, autoriõiguste või litsentside korrektne kasutamine
Probleemilahendus	Vajaduste välja selgitamine, informatsiooni vajalikkuse hindamine, digitaalsete probleemide lahendamine
Tehnilised toimingud	Digivahendites ülesannete teostus, meedia ja tehnoloogia kasutamine

Eesmärgid

Pädevusmudel võeti kasutusele, et see aitaks hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudeli alusel sooritatakse esimest korda nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpuklassides digipädevuse tasemetöö 2017.–2018. õppeaastal.

Digipädevusmudel

Pädevusmudel on Euroopa Liidu projektiga DIGCOMP välja töötatud mudel. Antud mudeli alusel koostas. HITSA Innovatsioonikeskus eesti keelse õppijate digipädevusmudeli, mille põhjal kirjeldada digipädevuse eri aspekte, et määratleda ning mõista õpilaste digipädevuse taset. Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. Õpilastele suunatud pädevusmudelis on viis pädevusvaldkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Lisaks on dokumendis kirjeldatud iga ainevaldkonna digipädevus.

''1. Info haldamine – digitaalse teabe eesmärgipärane otsimine, sirvimine, hindamine, salvestamine ja taasesitamine.

2. Suhtlemine digikeskkondades – teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel.

3.Sisuloome – digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine.

4. Turvalisus – identiteedi, tervise ning keskkonna kaitsmine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaline ning kestlik kasutamine.

5. Probleemilahendus – vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuse arendamine''.

Digitaalse kirjaoskuse põhielemendid

Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on:

• Kultuuriline element – nõuab tehnoloogia kasutamist erinevates kontekstides.
• Kognitiivne element – eeldab tehnoloogiliste vahendite, tarkvara ning erinevate platvormide kasutamist. Vilunud digitaalvahendite kasutamisharjumus aitab õppijal saada digitaalselt kirjaoskajaks.
• Konstruktiivne element – peab oluliseks olemasolevate ressursside taaskasutamist ning nende kombineerimist uute ressurssidega vastavalt vajadusele või olemasolevate ressursside kohandamist uutega.
• Kommunikatiivne element – nõuab teadlikkust kasutada erinevaid suhtlusvahendeid (digitaalne ja mobiilne). Digitaalne kirjaoskaja oskab suhelda digitaalses maailmas erinevate kanalite kaudu.
• Enesekindluse element – eeldab digitaaltehnoloogilise pädevuse omandamist ning oskust luua digitaalkeskkond, kus praktiseerida oskusi ning ennast arendada.
• Loovuse element – seab olulisele kohale indiviidi huvid. Õppija loob uusi andmeid digitaalses keskkonnas lähtuvalt oma huvidest.
• Kriitiline element – peab oluliseks õppija erinevate perspektiivide arendamist. Digitaalsetes keskkondades aktiivne osalemine nõuab kasutajalt erinevate asjaolude arvesse võtmist.
• Kodaniku element – on osa digitaalsest kirjaoskusest, kus inimene on ühiskonna osa ning suhtleb riigiga digitaalselt.

Kõigi nende elementide kasutamine indiviidi tasandil vajab pidevat arendamist ja uurimist, et mõista kiiresti muutuvaid digitaalseid ressursse. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes.