De Motu
|
See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks. |
"De Motu" või "De motu" (ladina keeles "Liikumisest") on pealkiri, mida on kandnud mitu kirjatööd. Enamik neist on pikema pealkirjaga, kuid teaduskirjanduses lühendatakse pealkirjad tihti just sellele kujule.
- "De Motu" on Iiri filosoofi George Berkeley kirjutis aastast 1721;
- "De motu corporum in gyrum" ("Kehade liikumisest orbiidil") on käsikiri, mille Inglise füüsik Isaac Newton saatis 1684. aasta novembris Edmund Halleyle;
- "De motu cordis" ("Exercitatio Anatomica de Motu Cordis et Sanguinis in Animalibus") on Inglise arsti William Harvey peateos, 1628. aastal avaldatud raamat;
- "De motu antiquorum" on Itaalia astronoomi Galileo Galilei dialoog, avaldatud 1590.
Vahel nimetatakse nii ka teoseid, mille pealkiri on "De Motu Animalium" ("Loomade liikumisest"):
- "De motu animalium" on Vana-Kreeka filosoofi Aristotelese traktaadi ladinakeelne pealkiri;
- "De motu animalium" on Itaalia füüsiku Giovanni Alfonso Borelli (1608–1679) teos, mis võrdleb loomade ja masinate liikumist;
- "De motu animalium spontaneo" ("Loomade iseeneslikust liikumisest") on prantsuse filosoofi Pierre Petit (1617–1687) traktaat René Descartesi ja kartesiaanluse vastu.