Damüls
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2020) |
| Damüls | |
|---|---|
 | |
 Vapp
| |
Pindala: 20,9 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 351 (1.01.2023)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 17′ N, 9° 53′ E | |
 Asend Bregenzi ringkonnas | |
  |
Damüls on vald ja populaarne turismisihtkoht Austria Vorarlbergi liidumaal Bregenzi ringkonnas.
Damüls omab ka Euroopa kõige suurema lumesajuga omavalitsuse rekordit – keskmine on 9,3 m aastas.[viide?] 2006. aastal anti Damülsile nimetus "maailma lumiseim küla".[viide?]
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Damüls külgneb Bregenzerwaldi, Großwalsertali biosfäärikaitseala, Laternsertali ja kõigi teiste Vorarlbergi ringkondadega (Bludenz, Feldkirch ja Dornbirn).
Kõige kuulsam mäetipp piirkonnas ja paljude jalutuskäikude eesmärk Damülsist on Damülser Mittagsspitze (2095 m).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1300. aasta paiku põgenesid walserid vaesuse ja põllumajandusmaa puudumise tõttu. Neil lubati asuda Vorarlbergi, Tirooli lääneossa ja Graubündenisse. 1313. aastast alates oli Damüls asustatud walserite poolt. Sel ajal oli ülemkohus (Damüls ja Fontanella) sõltumatu - Damülsi elanikud ühinesid vastutasuks Montfortidega, et sõja korral olla "oda ja kilbiga".
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Vorarlbergi FIS Skimuseum Damüls pakub teekonda läbi Vorarlbergi suusatamise 100-aastase ajaloo. Lisaks ajaloolistele ja haruldastele mäesuusatamise mudelitele näidatakse ka suusahüppega seotud objekte.
St. Nikolause kirik võtab silmapaistva koha Damülsi mägikülas. Selle küla harmoonilise maastiku määrab suuresti see silmatorkav kirik.
Selles piirkonnas on paljud vanad traditsioonid endiselt elus ja edukalt ning see väljendub tüüpilises murdes, mida siiani räägitakse. Autentsele eluviisile aitab kaasa ka traditsiooniliste rõivaste ("Tracht") kandmine pidulikel päevadel.
Alpi rändkarjatamisti, ehk mäginiidukultuuri, harrastatakse endiselt Damülsis. See tähendab, et põllumehed viivad oma veised kohtadesse, kus on toitu. Sõltuvalt aastaajast vahetavad veised lautu mitu korda aastas. Alpi rändkarjatamine on saksa keeles "Dreistufenwirtschaft" (sõna otseses mõttes "kolmefaasiline majandus"), kuna mägikarjamaid hallatakse kolmes etapis. See on piirkonna praeguse loodusliku ja kultuurilise maastiku ning Vorarlbergi traditsioonilise juustutootmise alus. UNESCO kuulutas Dreistufenwirtschafti Bregenzerwaldis 2011. aastal immateriaalseks kultuuripärandiks.
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu Damülsi ja Mellau kahe suusapiirkonna liitmisele 2010. aastal loodi Bregenzerwaldi suurim suusapiirkond ja üks suurimaid suusapiirkondi Vorarlbergis: Damüls-Mellau suusapiirkond. Piirkond on tuntud lume rohkuse poolest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Bevölkerung am 01.01.2023 nach Ortschaften (Gebietsstand 01.01.2023), vaadatud 25.07.2023.