Džarõlhatš

Džarõlhatš (Джарилгач)
	Džarõlhatši soolajärved
Ümbritseb	Karkiniti laht, Džarõlhatši laht
Koordinaadid	46° 2′ N, 32° 47′ E
Pindala	56 km²
Pikkus	42 km
Laius	4,8 km
Kõrgeim koht	2 m üle merepinna
Elanikke	(asustamata)

Džarõlhatš (ukraina keeles Джарилгач) on Ukrainas Krimmi poolsaare lähistel asuv saar, mis kuulub halduslikult Hersoni oblasti Skadovski rajooni. Saar kitseneb läänepoolses tipus sääreks ja mõnikord vee alt välja ulatuvaks leetseljakuks, mis ühendab sellistel puhkudel saare Lazurne alevi lähistel Hersoni oblasti maismaaosaga. Saare vastas üle Džarõlhatši lahe asub Skadovski linn.

Loodus

56 km² suurune ja 42 km pikkune Džarõlhatš on Musta mere suurim saar. Karkiniti lahes asuval saarel leidub puhtaid liivarandu ja mineraalveeallikaid. Saare keskosas asub mageda veega allikas ja üle saare leidub kokku enam kui nelisada väikest soolast järve. Džarõlhatši saar ja laht moodustavad osa Džarõlhatši Rahvuslikust Looduspargist.

Džarõlhatši ainulaadne loomastik ja taimestik on hästi säilinud. Loomadest elavad saarel näiteks metssead, hirved ja muflonid. Saare arvukad kajakad ja kormoranid jahivad krabisid, meritigusid ning krevette.

Saar Vana-Kreeka mütoloogias

Džarõlhatš moodustas koos lääne poole jääva Tendra säärega varem maasääre, mida kreeklased kutsusid nimega "Achilleuse jooksurada". Legendi järgi tekkis Tendra säär siis, kui Vana-Kreeka jumalanna Artemise preestrinna Iphigeneia Trooja sõja kangelase Achilleuse eest põgenes. Seal, kus tema jalad merepinda puutusid, moodustusid liivased maasääred. Achilleuse, kes Iphigeneiat kätte ei saanud, legendiga on rohkem seotud Tendra säär.^[1]