Dünaamiline situatsioon

Dünaamiline situatsioon on teatud aja jooksul toimuv, muutlik olukord, mida lauses tähistab dünaamiline verb ja mis näitab tegevuslaadi tunnust.^[1] Dünaamilisele situatsioonile vastandub staatiline situatsioon, mis väljendab ajas püsivaid olukordi.

Dünaamilisi situatsioone on erisuguseid^[2]:

duratiivne situatsioon on jätkuv, kestev. Duratiivsete verbide kõrval kasutatakse duratiivsete situatsioonide tähistamiseks tihti mas-tarindit, mis näitab tegevuse jätkuvust, tegevuse lõpp nihkub järelikult tulevikku: Uus tee on valmimas
momentaanne situatsioon on kohene, mittekestev - tulevikku liigub nii lõpp kui ka kogu tegevus: Isa on koju tulemas.
punktuaalne situatsioon on täpne, kestuseta. Tüüpilised kestuseta on seisundimuutust väljendavad verbid: Uudised algavad kell seitse.

Kestvad dünaamilised situatsioonid jagunevad järgmiselt^[2]:

kontinuatiivne situatsioon on pidev: Kas siin kajab ka?; Loeng kestis mitu tundi.
iteratiivne situatsioon on korduv: Maa keerleb ümber päikese.

Viited

↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. Lk-d 22-23. Siin lk 22.
↑ ^2,0 ^2,1 Erelt, jt. Lk 23.

Kirjandus

Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. Lk-d 22-23.

[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. Lk-d 22-23. Siin lk 22.

[erelt-jt-l-2] 2,0 ^2,1 Erelt, jt. Lk 23.

[1]

[2]