Christen Aaberg

Christen Pedersen Aaberg (15. september 1819 Aaberggaard Vembi lähedal, Møborgi kihelkond – 17. oktoober 1897 Aaberggaard) oli taani talupidaja ning poliitik.

Aastal 1890 sai ta esimese tegeliku talupojana Dannebrogi ordu rüütliks.

Elulugu

Tema vanemad olid Peder Christensen Aaberg (1796–1873) ja Maren Christensdatter (umbes 1794 – 1876).

Ta võttis osa esimesest Saksa-Taani sõjast 1848–1850. Alates 1860. aastast oli ta vanematetalu ainuomanik. Alates 1853. aastast kuni surmani (väheste katkestustega) oli ta Møborgi kihelkonna nõukogu liige, 1855. aastast 24 aastat esimees. Ta kandideeris 1859 Folketingetisse Lemvigis, valiti 1869 ning esindas seda ringkonda (Ringkjøbingi maakonna 2. valimisringkond) kuni surmani, oli 1864–1866 ka Rigsrådeti liige.

Ta oli Bondevennernes Selskabi asutajaliige. Põhiseadusvõitluse ajal pooldas ta 1865–1866 ühena "seitsmest targast talupojast" (nii nimetas neid Jens Andersen Hansen) uut põhiseadust ning kuulus sest ajast peale Mellempartietisse ning pärast selle laialiminekut Folketingeti-parlamentarismi vastasena 1876 uude Højresse. Ta ei olnud hea kõnemees ega etendanud suurpoliitikas juhtivat osa, kuid ta oli oma ala asjatundja ning oli 1868–1877, 1879–1884 ja 1887–1897 Folketingeti rahanduskomisjoni liige (seal tegeles ta raudtee- ja sadamaasjadega). Ta kaitses Jüütimaa materiaalseid huvisid. Teda huvitasid eriti raudteed (tänu temale valmis Vembi-Lemvigi raudtee seadus 31. märtsist 1874 ja Lemvigi-Thyborøni raudtee seaduse läbisurumises 1894), rannakaitse, ranna kindlustamine erosiooni vastu, Jüütimaa nõmmede metsastamine (Hedeselskabet), purjetamine Limfjordenil, Ringkøbing Fjordi väljavooluolud jne, ning teda peeti neis asjades autoriteediks (teda peeti üheks paremaks raudteeasjatundjaks parlamendis). Tänu Aagaardile ostis riik alates 1880. aastast tema valimisringkonnast kümme-üksteist tuhat tündrimaad (üks tündrimaa oli Taanis 5516,2 m²) nõmme, sealhulgas Kronheden ja Klosterheden (ta juhtis rahandusministeeriumi tähelepanu asjale ja pidas läbirääkimisi mõlemal poolel). Ta seisis kogu elu lähedal Lars Dinesenile, osales kokkuleppeläbirääkimistel 1893–1994 ning oli 1897 Højre sees üks neist, kes kõige innukamalt toetasid Tage Reedtz-Thotti valitsuse ametissejäämist.

Ta on maetud Møborgi.

Isiklikku

Ta abiellus 8. detsembril 1851 Møborg Kirstine Zilstorffiga (9. september 1816 Agergaard, Bøvlingi kihelkond – 5. veebruar 1903 Aaberggaard), muusiku, hilisema proprietær'i Niels Sørensen Zilstorffi (umbes 1778–1843) ja Hanne Harpøthi (1789–1848) tütrega.

Mälestuse jäädvustamine

Lemvigisse püstitati 1899 tema mälestusmärk.

Portreed

Teda on kujutatud pronksbareljeefil hauakivil 1905 ning kaasaegsetel puulõigetel, sealhulgas aastast 1877.

Hinnangud

Henrik Jacob Wulff kirjutab tema kohta nii: "Selles isiksuses on midagi tüüpilist, midagi väga sümpaatset. Ta on rahulik jüüt, vankumatu, tasakaalukas ja tõsine. Tema juures ei ole mingit kisa ega kära, temas ei ole midagi kõrgelennulist ega pateetilist; ta on lihtsuse, soliidsuse ja praktilisuse kehastus. Aaberg kuulub vanasse läänejüüti talupojasuguvõsasse, ning tal on ka läänejüüti iseloomulik sitke ja püsiv loomus."

Kirjandus

Michael Petersen. Friis. Aaberg, Christen Pedersen. – Carl Frederik Bricka (toim). Dansk Biografisk Lexikon, København: Gyldendal 1887–1905. Veebiversioon
Henrik Jacob Wulff. Den danske Rigsdag, 1882, lk 1. Vikitekstid
Ringkjøbing Amts Avis, 18. oktoober 1897.
Holstebro Avis, 18. ja 25. oktoober 1897.