Chojniki

Chojniki
valgevene Хойнікі * / Chojniki Hoiniki vene Хойники Hoiniki
Chojniki lipp Chojniki vapp
Pindala: 20,5 km²
Elanikke: 13 167 (1.01.2024)
Koordinaadid: 51° 54′ N, 29° 58′ E

Chojniki (valgevene-eesti transkriptsioonis Hoiniki) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Chojniki rajooni halduskeskus. Chojniki asub merepinnast 128 meetri kõrgusel, Homieli linnast 107 kilomeetri kaugusel.

Linnas lõpeb Vasilevičyst algav raudteelõik. Tööstusettevõtetest asuvad seal metsamajand, raudbetoonist detaile valmistav tehas, Moskva tehase Saljut filiaal (seal valmistatakse reaktiivlennukite mootoreid), jõusöödavabrik. Linnas antakse välja ajalehte Хойніцкія навіны.

Haridust annavad 4 keskkooli, muusikakool ja spordikool. Linnas on kaks kultuurimaja, neli raamatukogu, koduloomuuseum (asub Chojniki mõisa ruumides). Linnas on naiste klooster, sealne õigeusu kirik valmis aastal 1989.

Chojniki sõpruslinnaks on Ostheide.

Linnast lõunas asub Palesje riiklik radiatsioonilis-ökoloogiline kaitseala, mille direktsioon asub Chojnikis.

Nimi

Linna nimi tuleneb sõnast Хвоя, mis tähendab mändi. Linn asub aga soode vahel ja männid seal ei kasva. Nii tõid selle nime endaga tõenäoliselt kaasa sinna ümber asunud inimesed, kes nimetasid oma uue asula vana koha järgi, mis asus tänapäeva Liscvini küla lähistel. Tänapäevase nimekuju on asula omandanud poola keele mõjul. Ametlikes dokumentides moondus nimi XVII sajandil, ent kohalikud elanikud kasutasid nimes v-tähte veel aastal 1912.

Chojniki park

Elanikkond

580 (1849) 580 (1886) 2 700 (1897) 2 685 (1906) 3 439 (1939) 10 128 (1959) 9 473 (1970) 17 113 (1989) 15 000 (1991)

14 200 (2004) 13 500 (2006) 13 200 (2008) 13 800 (2010) 13 088 (2014) 12 689 (2016) 12 472 (2018) 13 400 (2020)

1939. aastal oli Chojniki elanike seas valgevenelasi 38,2%, juute 47,8%, venelasi 6,1%, poolakaid 4,5%, ukrainlasi aga 2,8%. Aastal 2009 oli Chojniki elanikest valgevenelasi 93,2%, juute 0,15%, venelasi 4,7%, ukrainlasi 1,21 poolakaid 0,15% aserbaidžaanlasi 0,11% ja armeenlasi 0,08%.

Ajalugu

Asulat on esmamainitud 1504. aastal. Toona jäi see Kiievi vojevoodkonda ja Kiievi maakonda.

Vana Chojniki turuplats

XVII sajandil sai Chojnikist alev. Toona rajati selle juurde ka puust linnus, mis oli kasutusel XVIII sajandini. Seoses Poola jagamisega läks Chojniki aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Minski kubermangu Retšitsa maakonda. Asula oli läbi aegade Polozowiczite, Liubeckite, Charlińskite, Abrahamowiczite, Brzozowskite, Šuiskite ja Prozoride valduses.

1897. aastal elas alevis 1668 juuti. Toona asus seal kaks viinavabrikut, saekaater, rauasulatuspunkt, rööpavabrik, kolm sünagoogi ja postijaam. Aastal 1911 rajati Vasilevičyst Chojnikisse raudtee. Viimased omanikud olid Avraamovid.

1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et alev kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks Chojniki Valgevene NSV koosseisu aastal 1924, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus. Teise maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed linna 2.–13. juulini 1941, hiljem aga 25. augustist 1941 kuni 23 novembrini 1943. Linnaõigused sai Chojniki 10. novembril 1967.

Aastal 1919 liideti Chojnikiga Mališaŭ küla.

Tuntud elanikke

• Karol Prozor – Rzeczpospolita riigitegelane
• Viktar Hančarenka – Valgevene jalgpallur
• Marharyta Machnieva – Valgevene aerutaja
• Volha Chudzienka – Valgevene aerutaja

Välislingid

• Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
• Linn Valgevene fotoentsüklopeedias