Chellesi klooster

Chellesi klooster (Abbaye Notre-Dame de Chelles) oli Frangi kuninglik klooster Chellesis Pariisist idas. Klooster tegutses 1790. aastani^[1].

Ajaloost

Enne kloostrit asus kohal Merovingide Villa Cala. Kuninganna Chrodechilde (surnud 544), Chlodovech I abikaasa, oli sinna juba lasknud ehitada väikese pühale Georgile pühitsetud kabeli. Kuningas Chilperich I ja kuninganna Fredegunde viibisid seal sageli ja Chilperich mõrvati jahil selle villa lähedal. Umbes 658. aastal laiendas kuninganna Bathilde, Chlodovech II lesk villa ja kabeli hoonestu nunnakloostriks. Esimeseks abtissiks sai Bertilla Jouarre'i kloostrist. Algselt olevat klooster tegutsenud Columbanuse reegli järgi, hiljem benediktlaste kloostrina. Bathilde asus hiljem kloostrisse nunnaks ja suri 680. aastal Chellesis^[2].

Peaaegu kõik kloostriülemad olid pikka aega kuningate ja keisrite lesed, tütred või õed, mis aja jooksul mõjus halvasti kloostridistsipliinile. Pariisi piiskopid Étienne de Senlis ja Louis de Beaumont üritasid kloostrit vastavalt kehtivale kloostrireeglile reformida 1134. ja 1483. aastal; piiskop Jean Simoni ajal muudeti abtissi koht alates 1500. aastast valitavaks kolmeks aastaks ametiajaks. 1559. aastast hakkas taas kehtima kord, kus kuningas ise nimetas abtissi ametisse.

Klooster püsis Prantsuse revolutsioonini. 1790. aastal see suleti ja 1796. aastal müüdi vara rahvusliku omandina ning hooned purustati.

Tänapäeval kuulub osa Chellesi kloostri ehitistest Chellesi raekojale.