Carl Gustav von Wahl
Carl Gustav von Wahl (28. august 1766 Pangodi – 29. juuli 1825 Põltsamaa) oli Liivimaa mõisaomanik.
Pärast kooliaega Tartus õppis ta aastatel 1785–1788 oma isa kõrvalt mõisavalitsemist Nēķina mõisas, kus isa oli sel ajal rentnik. Edaspidi oli Carl Gustav von Wahl ka ise mitme mõisa rentnik. 1804. aastast kuni surmani rentis ta Põltsamaa mõisa, lossi selle omanikelt Bobrinskitelt ning hiljem Gagarinitelt alates 1804. aastast kuni oma surmani[1]. Sel ajal olevat ta oma tegevusega kogunud rohkelt usaldust ja tuntust. Ühtlasi oli ta pikka aega Põltsamaa kihelkonnakiriku eestseisja.[2]
Ta oli ka mitme mõisa omanik. 1811. aastal omandas ta pandilepinguga Kavastu mõisa ja ostis selle 1818. aastal, samal aastal ostis ka Pajusi, 1821 Kaave ja 1824 Tapiku mõisa. Kaave mõisa müüs ta hiljem maha.[3][4]
Järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Carl Gustav von Wahl oli abielus kaks korda ja kahe abikaasaga sai Carl Gustav kokku 14 last. Esimene naine Henriette, sünd Edwards (1782–1810), suri pärast kuuenda lapse sündi, teine abikaasa, Martha, sünd Bates (1792–1865), sai kaheksa last. Lisaks oma perekonnale, hoolitses ta ka õe viie orvuks jäänud lapse eest.
- Otto Alexander Karl von Wahl (1803–1844), Kavastu mõisa pärushärra
- Eleonore Maria (1804–1845)
- Eduard von Wahl (1805–1857)
- Karl Georg von Wahl (1806–1876)
- Alexei von Wahl (1808–1866)
- Henriette Emilie (1810–1826)
- Wilhelm Gustav von Wahl (1812–1890)
- Alexander (1814–1817)
- Auguste Elisabeth (1815–)
- Georg Heinrich (1817–1820)
- Marie (1818–1820)
- Dorothea (1819)
- Gottlieb Christian Otto von Wahl
- Sophie Juliane (1824–1917)
Tema kahest abielust sündinud 14 lapsest hargnesid mitmed Wahlide liinid: Kavastu, Pajusi-Tapiku, Tapiku, Lustivere, Päinurme, Sürgavere ja Maramaa-Anne.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ena von Harpe. Carl Gustav v. Wahl. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 35–43.