Buka saar
|
See artikkel räägib Melaneesia saarest; Rencēni valla küla kohta vaata artiklit Buka (Rencēni vald) |
Buka on saar Melaneesias, üks Saalomoni saartest.
Buka kuulub Paapua Uus-Guinea Põhja-Saalomoni saarte provintsi. Ta on provintsi suuruselt teine saar Bougainville'i järel. Bougainville'ist lahutab teda mitme kilomeetri pikkune ja kõige kitsamas kohas paarisaja meetri laiune Buka väin.
Saare pindala on 492 ruutkilomeetrit. Saar on künklik, kõrgus kuni 498 m. Seal elab 50 000 inimest. Võrdluseks: Bougainville'i pindala on 9318 km² ja seal elab 175 tuhat inimest.
Saar koosneb põhiliselt lubjakivist. See on igiammune laguuniga koralliriff, mis on veest kõrgele välja tõusnud. Kõrgeimad tipud kulgevad piki läänerannikut. Lubjakivi imab hästi vett ja seetõttu on kuival aastaajal saarel vähe lahtist vett. Sel ajal võetakse vett mäejalamil olevatest allikatest.
Administratiivselt jaguneb saar 5 kohalikuks omavalitsuseks, mida nimetatakse vanemate kogudeks. Igal omavalitsusel on merepiir.
Saare suurim linn on Buka väina ääres asuv Ieta, mida varem nimetati Hiinalinnaks (Chinatown). Viimastel aastatel on see märkimisväärselt laienenud.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Põhiosa saare majandusest moodustab põllumajandus. Linnalised tegevusalad ei ole saarel veel välja arenenud.
Tähtsaim on maguskartuli kasvatamine. Pereettevõtetes ja väikestes kooperatiivides toodetakse müügiks kakaod ja koprat. Kunagi juurutati saarele vanilli ja troopiliste vürtside kasvatamine, aga viimasel ajal on see tegevusala taandarenenud ja muutunud marginaalseks. Vähesel määral kasvatatakse tarot.
Vähesel määral kasvatatakse kanu, püütakse kala ja korjatakse karpe. Saarel kasvatatakse sigu, aga neid üldiselt ei sööda, sest siga on püha loom ja teda kasutatakse rituaalides.
Keeled ja etnilised rühmad
[muuda | muuda lähteteksti]Buka asustati vanemal kiviajal umbes 30 000 aastat tagasi.
Tänapäeval räägitakse saarel austroneesia keeli, mille tõid saarele lapita kultuuri kandjad umbes 2700 aastat tagasi.
Pärismaalased räägivad Bukal kaht keelt: läänerannikul solose ja idarannikul halia keelt. Viimane jaguneb kaheks murdeks, kagurannikul räägitavaks hanahani ja kirderannikul räägitavaks haku murdeks, mille kõnelejad üksteisest hõlpsalt aru saavad. Bougainville'i saare põhjaosas räägitakse halia keelele lähedast selau keelt. Buka läänerannikul kõneldav solose keel on neist kaugem, kuid kõik mainitud keeled kuuluvad Melaneesia keelte hulka.
Tänapäeval kasutatakse Bukal üha enam inglise keele põhjalist kreoolkeelt tok pisinit.
Keeleerinevustega ei kaasne mingeid kultuurierinevusi.