Buhrmeister
Buhrmeister, varem Bauermeister, rootsipäraselt Burmeister oli aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsa esiisa oli hertsog Magnuse kantsler ja nõunik Konrad Buhrmeister.
Suguvõsa esindajad vennad Jürgen Buhrmeister ja Christopher Buhrmeister tõsteti Rootsis aadliseisusse 8. novembril 1651, ilma introdutseerimata Rootsi rüütelkonda[1].
Perekond immatrikuleeriti 1797. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Konrad Buhrmeister (suri pärast 1570), hertsog Magnuse kantsler, mõisaomanik
- Christopher von Buhrmeister (? - pärast 1678), kindralmajor, Pärnu komandant, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
- Otto Frommhold von Buhrmeister (suri 1782), Saaremaa maanõunik, Saaremaa maamarssal, mõisaomanik
- Karl Johann von Buhrmeister (1757−1843), porutšik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa maanõunik, Saaremaa konsistooriumi direktor, mõisaomanik
- Christian Friedrich von Buhrmeister (1783−1850), kindralmajor, mõisaomanik
- Christoph Adolf von Buhrmeister (1784−1866), kindralleitnant, Kroonlinna kindluse komandant
- Otto Johann Reinhold von Buhrmeister (1794−1858), kindralmajor, mõisaomanik
- Karl Ludwig Wilhelm von Buhrmeister (1795−1870), kindralleitnant, brigaadikomandör, Ivangorodi kindluse komandant, mõisaomanik
- Friedrich Adolf von Buhrmeister (1824−1895), kindralleitnant, brigaadikomandör
- Johann Karl von Buhrmeister (1828−1895), kaptenleitnant, tõeline riiginõunik, Permi ja Tambovi kohtupalati direktor
- Helena Olga Charlotte von Buhrmeister (1858−1928), mõisaomanik
Buhrmeisteri suguvõsa mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestimaa:
- Tamsalu (Tamsal) (u 1627−pärast 1678)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Puurmani (Schloß Talkhof) (1645−XVIII sajandi 2. pool), Tamme (Tammenhof) (1780ndad, rendivaldus)
- Saaremaa:
- Arju (Taggafer) (1782−1834), Audla (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Kukemõisa (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Luulupe (Lulupäh) (1560−1807), Nolgimõisa (Schultzenhof), Reina (Saltack) (1769−1919), Rootsiküla (Rotziküll) (1560−1603), Taaliku (Thalik) (1728−XVIII sajandi keskpaik), Välja (Niethof) (1729−1792 ja 1794−1919)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 268, 270.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 43-54 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 172.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 36-37 [2].