Buļļi mõis
Buļļi mõis (läti keeles Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis. Endisaegse haldusjaotuse järgi jäi see Riia kreisi Daugavgrīva kihelkonda.
Mõisa on mainitud esimest korda aastal 1495. Toona oli mõisa omanikuks Johann Bildering või Buldering. On võimalik, et tema järgi on nime saanud nii mõis kui ka sellest mööda voolanud Buļļupe jõgi, kuigi tõenäolisemalt tulenevad mõlemad nimed jõel kasutatud laiadest paatidest (saksa keeles die Bulle).
16. sajandi lõpus kuulus mõis Kuramaa hertsogi sekretärile Paul Spankaule. Mõis oli piirkonna hõivanud Gustav II Adolfi loal tema omanduses ka aastal 1621. Hilisemate omanike seas on Martin Schultz von Ascheraden.
Aastani 1697 suubus Lielupe Daugavasse, kuid just sel aastal murdis ta läbi luidete Bolderāja juures mereni läbi, jättes mõisasüdame saarele ja eraldades selle tänapäeva Jūrmala Buļļuciemsi kohal asunud maad. Tol ajal asus mõisa peahoone veel Daugava ääres. Mõisale kuulus teel Riiast Kuramaale üle Lielupe jõe viinud parv.
Aastal 1865 kuulus mõisale Daugava-äärne võõrastemaja. Peahoone oli selleks ajaks rajatud Buļļupe äärde. See oli kaheteist toaga kahekorruseline puitelamu. Aastal 1913 möödus sellest Riia ja Jūrmala vaheline laevaliin. Laevad sõitsid sellel kuus korda päevas, üks reis võttis aega poolteist tundi.
Mõisa peahoone pole säilinud (hävis Esimese maailmasõja ajal), küll on aga säilinud mõned ümber ehitatud kõrvalhooned. Veidi ümber ehitatud kujul on säilinud teenijatemaja, ka on alles 12 lehma ja kahe hobuse jaoks rajatud laut, kus söödakünad olid valmistatud betoonist.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Riia mõisate saidil (inglise keeles)
- Informatsiooni mõisa kohta (läti keeles)