Brugge Maarja kirik

Brugge Maarja kirik (hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekerk) on 13.–15. sajandil ehitatud gooti kirik Brugges Belgias. Stiililt kuulub ta Flandria varaseimate tellisgootika ehitiste hulka. Hoone on kasutusel osaliselt kiriku ning osaliselt muuseumina.

Ajaloost

Kolmelööviline pikihoone ehitati 1210.–1230. aastal, läänefassaadi kaks filigraanset trepitorni on dateeritud umbes 1280. aastasse. Umbes sel ajal algas kiriku teine ehitusfaas, mis kestis 1335. aastani ja mille jooksul ehitati kiriku transept, kooriruum ja 1320. aastal valminud, erandlikult pikihoone põhjaküljele paigutatud võimas torn, mis oma 115,6-meetrise kõrgusega valitseb Brugge linnasiluetti. Torn on maailmas tellisehitistest kõrguselt kolmas Lübecki Maarja kiriku ja Landshuti Püha Martini kiriku torni järel, teistel andmetel teisel kohal^[1]. 1345. aastal ehitati pikihoone põhjaküljele juurde veel üks lööv, 1450–1474. aastal samasugune pikihoone lõunaküljele. Need kaks lisalöövi, mis muutsid basiilika viielööviliseks, kooriümbriskäik ja kabelipärg, samuti viimasena ehitatud eesõue- ehk paradiisiportaal torni juures on stiililt niinimetatud Brabandi gootika, mis lähtub Põhja-Prantsusmaa eeskujudest. 1480. aastal ehitati lõpuni käärkamber ja kabelid, 1472. aastal valmis naabruses oleva Gruuthuse lossi perekonna kabel, mis moodustab ühenduslüli lossi ja Maarja kiriku vahel.

Sisustus

Lõunalöövi suures kabelis, mis ehitati 18. sajandil barokkstiilis ja mida nimetatakse Cappella sacra, asub Brugge madonna, Maarjat Jeesuslapsega kujutav valgest marmorist skulptuur, mille lõi Michelangelo arvatavasti 1504. aastal. Kuju on dateeritud töötasu dokumentide alusel, mille järgi Firenze pankurid Baldassare ja Giovanni Balducci tasusid kujurile 1503. ja 1504. aasta vahel.

Sisustuses on arvukalt maale eri perioodidest, sealhulgas Jacques-Louis Davidi, Bernard van Orley, Adriaan Isenbrandti, Pieter Pourbusi ja Gaspar de Crayeri teosed, kaheteistkümne apostli skulptuurid piilaritel ja 18. sajandi rokokookantsel^[2]. Veel on vaatamisväärsuseks põrandas klaasi all eksponeeritud 13. ja 14. sajandil maalitud hauakastid ning Burgundia Maria ja Charles Südi hauad 15. ja 16. sajandist.^[1]

Muud

Brugge Maarja kirik esineb mitme Madalmaade 15. sajandi kunstniku maalidel, kujutatuna taustale maalitud linnavaates, näiteks Püha Lucia legendi meistri ja Brugge Püha Ursula legendi meistri maalidel.