Boris Buracinschi
Boris Buracinschi [bor'iss buratš'inski] (17. jaanuar 1964 Chișinău – 9. mai 2010 Tallinn) oli juudi ja rumeenia päritolu Moldaavia ja Eesti literaat.
Boris Buracinschi kolis Eestisse 1990. aastal.[1] Ta õpetas rumeenia keelt Tartu Ülikoolis ja oli raadiojaama Vaba Euroopa korrespondent.[2] Ta töötas Eesti Rahvusraamatukogus venekeelse kirjanduse väliskirjandusosakonna vanemraamatukoguhoidjana[1], oli ajalehe KesKus kaastööline ning tegi aeg-ajalt kaastööd ka teistele Eesti väljaannetele, sealhulgas Eesti Ekspressile.
Kirjutisi
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatuid
[muuda | muuda lähteteksti]- Boris Buracinschi. "Oh see Eesti kergemeelsus". [artiklivalimik aastatest 1995-2010]. Ema ja Isa. Tallinn 2016
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Boris Buracinschi: Molvaania forever. Eesti Päevaleht, 5. november 2005
- Boris Buracinschi: Hämmastav. Pronkssõduri äraviimist planeeriti Washingtonist. Ekspress.ee, 13. jaanuar 2010
- Boris Buracinschi: Kas te armastate Ukrainat? Ekspress.ee, 31. märts 2010
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Kaineri asemel arestimajja viidud literaat lämbus, Õhtuleht, 13.05.2010
- ↑ Литератор Бурачинский скончался в полиции Эстонии, DzD.ee, 13. mai 2010
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Fenno-Ugria Asutuse nekroloog
- Literaat Boris Buracinschi surm arestikambris tõi uurimise, ERR, 12. mai 2010
- Коллега Бориса Бурачинского: Эстония потеряла уникального специалиста, DzD.ee, 13. mai 2010
- Райд: Умер человек маленький, как гора, DzD.ee, 13. mai 2010