Bernhard Caspar Otto von Stackelberg
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Parun Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (28. veebruar (vkj 16. veebruar) 1841 Pärnu – 8. august (vkj 27. juuli) 1898 Hermani mõis) oli Liivimaa mõisnik.
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg sündis Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisniku Otto Karl Hermann von Stackelbergi ja Julie Hedwig von Stackelbergi (sünd. von Ditmar) pojana.
Ta päris isalt Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisa.
1876. aastal müüs ta Adavere mõisa Nikolai Karl Otto von Wahlile ning 1897. aastal müüs ta Imavere ja Võrevere mõisa Alexander Oskar von Strykile, kes kinkis selle oma väimehele Eugen von Pistohlkorsile.
Nende mõisate müümise järel kolis Stackelberg Hermani mõisa, kus ta ka 1898. aastal suri. Väidetavalt olla ta surma hetkel elanud koos oma eestlannast armukeste Mari ja Juulaga[2][3] ning paruni surmapõhjuseks olevat olnud enesetapp mürgivõtmise läbi[4].Ta maeti perekonnakalmistule Adaveres.
Rahvapärimusi
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvajuttude järgi olnud parun kõva naistemees, kes pidanud palju armukesi. Kui neist tüdinud, siis pannud mõnele mõisaametnikule mehele. Stackelberg korraldanud mõisa juures jaanipidusid ja lasknud naistel üle lõkke hüpata. Kelle seelik kõige kõrgemale tõusnud, see saanud kingituseks siidrätiku.[5]
Kord jäänud mustlased Imavere mõisa maadele laagrisse. Stackelberg nõudis seepeale, et laagri omavolilise püstitamise eest peavad mustlased tema nähes sugu tegema.[5] Kord vaielnud parun mõisanaistega selle üle, kas naised saavad meeste moodi pudelisse pissida. Seepeale käskis Stackelberg ühel naisel minna kõrvalisse kohta seda asjatoimetust tegema ning mõisa metsavahi saatis ta tunnistajana pealt vaatama.[3]
Stackelberg olnud lihtne mees, kes saanud hästi talupoegadega läbi, ning käinud nende pidudel ja pulmades, ning meeleldi silgumarja söönud.[5][3]
Paruni matusepäeval möllas kohutav äiksesetorm ning vihmasadu, millist ka vanemad inimesed polnud näinud. Selle peale olid inimesed öelnud, et nüüd hull parun sõitis tulise tõllaga põrgusse.[6]
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg abiellus 1865. aastal paruness Lucie Alice von Roseniga (1846–1915). Abielust sündisid:
- Alice Julie Gertrud von Stackelberg (sünd. 1866), abiellus vabahärra Richard von Ferseniga
- Ebba Chalrotte Maria von Stackelberg (sünd. 1868)
- Helene von Stackelberg (1873–1885)
1886. aastal abiellus ta Marie Emma von Schulziga (1856–1889).
1892. aastal abiellus ta eestlanna Anna Jõega.
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Bernhard Caspar Otto von Stackelbergi esivanemad | ||||
| Parun Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (1841–1898) Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik |
Parun Otto Karl Hermann von Stackelberg (1800–1873) Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik |
Rittmeister Bernhard Caspar von Stackelberg (1768–1845) Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisnik |
Meeskohtunik Justus Friedrich von Stackelberg (1737–1800) Mõisamaa ja Kassari mõisnik |
Leitnant Heinrich Caspar von Stackelberg (1702–1778) Triigi, Vaemla, Kassari ja Aunaku mõisnik |
| Friederika Christina Catharina von Radingh (1708–1789) | ||||
| Katharina Elisabeth von Mohrenschildt (1750–1821) |
Eestimaa maanõunik Berend Otto von Mohrenschildt (1718–1789) Valingu, Jõgisoo, Kõmmaste ja Risti mõisnik | |||
| Marie von Ramm (1716–1758) | ||||
| Helene Luise von Vietinghoff (1772–1800) |
Viljandi kreisikohtunik Hermann Karl von Vietinghoff (1737–1812) Adavere ja Hermani mõisnik |
Saaremaa maapealik Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761) Vecmuiža, Mētaga, Ķēči, Adavere, Imavere, Jõepere ja Vasivere mõisnik (Wassifer) | ||
| Beata Regina von Fick (1708–1785) | ||||
| Johanna Luisa von Bergholtz (1742–1809) |
Alampolkovnik Karl Magnus von Bergholtz (1714–1792) | |||
| Luise Margaretha von Patkul (1713–1747) | ||||
| Hedwig Juliane von Ditmar (1806–1887) |
Major Woldemar Adolph von Ditmar (1770–1837) Vändra ja Paenasti mõisnik |
Pärnu kreisi rentmeister Friedrich Adolph von Ditmar (1724–1788) Kuru ja Põriki mõisnik |
Kapten Otto Wilhelm von Ditmar (1682–1754) Tatruse mõisnik | |
| Ursula von Dücker (suri 1726) | ||||
| Anna Margaretha Haffstein (1748–1802) |
Major Otto Ernst Haffstein (sündis 1715) | |||
| Katharina Luise von Banckau (sündis 1718) | ||||
| Karoline von Krüdener (1768–1852) Vändra pärijanna |
Pärnu maakohtu assessor Karl Ludwig von Krüdener (1737–1778) |
Johann Friedrich von Krüdener (1695–1755) | ||
| Helene Juliane von Patkul (1708–1750) | ||||
| Johanna Juliane von Meyer (1750–1774) Vändra pärijanna |
Major Karl Wilhelm von Meyer (suri 1767) Vändra mõisnik | |||
| Maria Elisabeth Vestring | ||||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. lk.302
- ↑ Raudla, lk. 100
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Raudla, lk. 103
- ↑ Raudla, lk. 102
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Mari-Ann Remmel, "Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus". Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004
- ↑ Lembe Allik, "Nendest, kes kunagi olid" Kõo Vallaleht, 1. juuni 2007
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Heiki Raudla, "Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani". Viljandi muuseum, 2012
- Mari-Ann Remmel, "Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus". Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Stammtafeln des adligen und freiherrlichen Geschlechts Stackelberg, die Linien Piep-Sellie und Feckerort-Kassar, zusammengestellt von Magnus von Stackelberg, nebst zugehörigen Kopien von acht Urkundenaus den Archiven in Kopenhagen und Stockholm AM.20.1.42</ref>