George Bernard Shaw

George Bernard Shaw
Sünniaeg	26. juuli 1856 Dublin
Surmaaeg	2. november 1950 (94-aastaselt)
Amet	näitekirjanik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm

George Bernard Shaw (26. juuli 1856 Dublin – 2. november 1950 Ayot St. Lawrence Londoni lähistel) oli iiri päritolu inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1925).

Elukäik

Shaw asus 1876. aastal Londonisse, astus 1884. aastal Fabiaanide Ühingusse, pidas kõnesid ja kirjutas poliitilisi traktaate. Tema vaateis segunesid reformistlik sotsialism ja bioloogiline vitalism.

Looming

Teatri- ja muusikaarvustajana propageeris ta eriti Henrik Ibsenit ("The Quintessence of Ibsenism", 1891) ja Richard Wagnerit ("The Perfect Wagnerite", 1898).

Varased romaanid jäid eduta. Seevastu juba tema esimesed, teravalt kriitilised näidendid ("Leskmeeste majad", "Mrs. Warreni elukutse", 1893, eesti laval 1912 ja 1961) vabastasid inglise teatri vaimsest tardumusest.

Shaw' loomingu põhiala on kodanliku ühiskonna pühadusi pilav, paradokse pilduv, mõtteterav ideedraama. Tavaliselt esitas ta oma vaateid ka näidendi eessõnas. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid "Inimene ja üliinimene" (1903, eesti laval 1916, eesti keeles 1924), "Tagasi Metuusala juurde" ja "Püha Johanna". Hilisemais näidendeis on vähem hoogu ja sära.

Shaw' menukaim näidend on "Pygmalion", mille põhjal Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner kirjutasid muusikali "Minu veetlev leedi" ("My Fair Lady", 1956, eesti laval 1963, 1990, 1997, 2003); muusikafilm "Minu veetlev leedi" (1964, režissöör George Cukor, peaosades Audrey Hepburn ja Rex Harrison) pälvis 8 Oscarit.

Tunnustus

• 1943 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks

Teosed

Näidendid

• "Leskmeeste majad" (1892, eesti laval "Lese majad", 1929 ja 1955)
• "Seelikukütt" (1893, eesti laval 1930)
• "Relvad ja inimene" (1894, eesti laval "Kangelased", 1908, 1918 ja 1924)
• "Candida" (1893, eesti laval 1924 ja 1929)
• "Saatuse soosik" (1895)
• "Kunagi ei või ette teada" (1897, eesti laval 1922)
• "Kuradi õpilane" (1898, eesti laval 1910, 1919, 1923, 1926 ja 1959)
• "Caesar ja Kleopatra" (1899, eesti laval 1922, eesti keeles 1921)
• "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899, eesti laval 1921 ja 1926)
• "Mrs. Warreni elukutse" (1902, eesti laval 1912, 1924 ja 1961)
• "Inimene ja üliinimene" (1903, eesti keeles 1924, eesti laval 1916)
• "John Bulli teine saar" (1904)
• "Major Barbara" (1905, eesti keeles 1972)
• "Androkles ja lõvi" (1910, eesti laval 1922 ja 1987)
• "Pygmalion" (1912, eesti laval 1915, 1919, 1944, 1948, 1977 ja 2000, eesti keeles 1972)
• "Südamete murdumise maja" (1917, eesti keeles 1928 ja 1972, eesti laval 1957, 1991 ja 2003)
• "Tagasi Metuusala juurde" (1921, eesti keeles 1931, eesti laval 1964)
• "Püha Johanna" (1923, eesti keeles 1936, eesti laval 1926 ja 1982)
• "Õunakäru" (1929, eesti keeles 1972)
• "Liiga tõsi, et olla hea" (1932)
• "Naismiljonär" (1936, eesti laval 1966)
• "Mesallianss" (1930, eesti laval 2014)

Jutustused

• "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul" (1932, eesti keeles 1970)

Traktaadid

• "The intelligent woman's guide to socialism and capitalism" (1928)
• "Everybody’s political what’s what" (1944)

Romaanid

• "Ebaküpsus" ("Immaturity", kirjutatud 1879, trükitud 1930)
• "Ebamõistlik abielu" ("The Irrational Knot", kirjutatud 1885-87, trükitud 1905, eesti keeles "Mõistmata abielu", 1912)
• "Cashel Byroni elukutse" ("Cashel Byron's Profession", 1886)
• "Kunstnike armastus" ("Love among the Artists", kirjutatud 1887-88, trükitud 1900)
• "Asotsiaalne sotsialist" ("An Unsocial Socialist", 1887)

Eesti keeles on eraldi raamatutena ilmunud:

• "Mõistmata abielu" (romaan, 1912)
• "Inimene ja üliinimene" (näidend, 1924)
• "George Bernard Shaw: ühe eduapostli mõisted mõtiskelud" (valimik Shaw' mõtteavaldusi, 1927)
• "Südamemurdumise maja" (näidend, 1928)
• "Tagasi Metuusala juurde" (näidend, 1931)
• "Püha Johanna" (näidend, 1936)
• "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul" (jutustus, 1970)
• "Näidendid" (valimik, 1972; sisaldab 7 näidendit: "Caesar ja Kleopatra", "Major Barbara", "Doktori dilemma", "Pygmalion", "Südamete murdumise maja", "Augustus annab oma panuse" ja "Õunakäru")

Kirjandus

• Ott Ojamaa, "George Bernard Shaw" – raamatus: "XIX–XX sajandi väliskirjanikke" VII, Tartu 1969, lk. 102-122
• Ivan Maiski, "Bernard Shaw ja teised" (1979)
• H. Pearson, "Bernard Shaw' elu ja isiksus" – Kultuur ja Elu 1980, nr. 1–12