Bergheim (Flachgau)

Bergheim
Pindala: 15,2 km² (2018)
Elanikke: 5388 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 50′ N, 13° 1′ E
Valla asend Salzburg-Umgebungi ringkonnas

Bergheim on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal. Plainberg koos Maria Plaini palverännukirikuga moodustab piiri Bergheimi ja Salzburgi linna (lõunas) vahel.

Ajalugu

Tänapäeva Bergheimi hõivatud ala on olnud püsivalt asustatud paleoliitikumi ajast (10 000 eKr), nagu tõendavad arheoloogilised leiud Muntigleri mäel. Teised leiud neoliitikumi ajast (3. sajand eKr) viitavad piirkonna katkematule asustamisele juba eelajaloolistest aegadest alates.

1. sajandil eKr hakkasid piirkonda asustama keldid. Keltide Noricumi kuningriik liidendati Rooma riiki 16. aastal eKr. Lähedalasuvates Kerathis ja Kematingis väljakaevatud kaks Rooma mõisa usutakse pärinevat sellest ajast. 488. aastal pKr roomlased kuningas Odoakeri käsul taandusid.

650. aasta paiku hakkasid germaani bajuvaarid Salzburgi piirkonda asustama. Sellest ajast pärineb üks suuremaid matusepaiku Flachgau piirkonnas, välja kaevatud 1896. aastal kihelkonnakiriku juures. Bergheimi nimi usutakse pärinevat sellest ajast, silp -heim on bajuvaaride poolt antud kohanimede juures tavaline. Nime varaseim ilmumine dokumentidesse pärineb 927. aastast volikirjas kiriku ja selle kaupade omandiõiguse üleandmisega peapiiskop Adalbertilt diakon Reginoldile.

12. ja 13. sajandil olid Bergheimi isandad Salzburgi peapiiskopkonnas olulistel ametikohtadel, tuues vallale kasu kalapüügiõiguse ning kümnise ja kohtu pidamise õigusega. Pärast seda, kui valitsevad Bergheimi ja Radeckeri perekonnad 14. sajandi lõpus välja surid, läks omand üle Salzburgi peapiiskopkonnale ja kohus viidi Radeckisse.

Napoleoni sõdade ajal (1792-1815) hävis suur osa Bergheimist, kui Prantsuse armee ületas Laufeni juures Salzachi jõe ja piiras Salzburgi. Kui Baieri kuningriik Salzburgi liidumaa 1816. aastal Austriale loovutas, sai Bergheimist piirilinn ja on jäänud Austria-Saksa piirile tänaseni.