Balti küsimus
Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940. aasta NSV Liidu okupatsiooni ja anneksiooni (1940–1941 ja 1944–1991) mittetunnustamisest.
Balti küsimus oli aktuaalne Teise maailmasõja[1][2] ning külma sõja ajal, hiljem on see pigem ajaloolise tähendusega probleem, mis mõjutab eeskätt Eesti, Läti ja Leedu suhteid Venemaa Föderatsiooniga.
Muud tähendused
[muuda | muuda lähteteksti]Terminit "Balti küsimus" on kasutatud ka Vana-Liivimaa ümber kujunenud välispoliitilise olukorra kirjeldamiseks 16. sajandil enne Liivi sõda (näiteks Walter Kirchner raamatus "The Rise of the Baltic Question"[3]).
Toomas Karjahärm on seda nimetust kasutanud ka Venemaa keisririigi 19. ja 20. sajandi Baltikumi-poliitikat analüüsides[4].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaarel Piirimäe, Balti küsimus Teises maailmasõjas, Diplomaatia, Nr 141, Mai 2015
- ↑ Kaarel Piirimäe, Balti riikide küsimus liitlasriikide suhetes, 1941–1942, Ajalooline Ajakiri, 2007/1, lk 23–50, 2007/2, lk 163–192
- ↑ Walther Kirchner. The Rise of the Baltic Question. University of Delaware Monograph Series, No. 3. Newark: University of Delaware Press, 1954
- ↑ Toomas Karjahärm. "Balti küsimus Vene poliitikas monarhia kokkuvarisemise eel" – Looming 1996/10, lk 1372–1383
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Walther Kirchner. The Rise of the Baltic Question. University of Delaware Monograph Series, No. 3. Newark: University of Delaware Press, 1954
- Hans Kruus, "Balti küsimus" XVI sajandil tänapäeva välismaises ajalookirjanduses, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, VIII kd, 1959, nr. 2, lk 178–193