Mine sisu juurde

Baikal (laev)

Allikas: Vikipeedia
Baikal
Tüüp Jäämurdja-raudteeparvlaev
Liin Baikal-Mõsovsk
Baikal-Tanhoj
Sõsarlaevad Angara (1900)
Ajalugu
Ehitaja Armstrong Whitworth
Newcastle upon Tyne'is
Kiil pandud 1896
Vette lastud 1899
Teenistusse võetud 1900
Saatus 1918. aastal uppus suurtükitules purunenuna, vanametalliks lammutati aastal 1926
Tehnilised andmed
Pikkus 88,4 m
Laius 17,4 m
Süvis 5,8 m
Veeväljasurve 4267 t
Käiturid 2 sõukruvi ahtris
1 sõukruvi vööris
Kiirus 12 sõlme

Baikal (kürillitsas Байкал) oli auru jõul liikunud jäämurdjast raudteeparvlaev, mis Siberi raudteel aitas ronge ja reisijaid toimetada üle samanimelise Baikali järve ajavahemikus 18991918.

Aurumasinate jõul töötanud 4 korstnaga parvlaev mahutas kokku umbes 300 reisijat ja meeskonnaliiget kui ka transportis kuni 27 kaheteljelist reisi- ja kaubavagunit, tihti koos veduriga.

Raudtee ümbersõidu valmides üle järve edelapoolse mägismaa Hamar-Dabanil, arvati see 1905. aastal reservi koos väiksema 2-korstnalise sõsarlaeva Angaraga.

Need olid kaks korda päevas pendeldanud liinil Baikali sadamas asuvast raudteejaamast üle järve Mõsovskisse.

Laevaehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

1895. aasta alguses võeti Vene Keisririigi transpordiministri Mihhail Hilkovi ettepanekul vastu otsus parvlaevade tellimiseks Baikalile. 30. detsembril sõlmiti leping Armstrong Whitworthi laevatehasega Ühendkuningriigis.

Laevaosade kohale toimetamine

[muuda | muuda lähteteksti]

~7000 kastis toimetati parvlaeva kere terasplaadid ja muud osad lahtivõetuna Peterburisse.

Edasi suunati need keisririigi pealinnast mööda raudteid kohapeale kokkupanekuks. Aurukatlaid, kaaludes paarkümmend tonni, olnud eriliselt keeruline transportida. Laeva osad läksid ka kaduma või varastati transpordi käigus, mistõttu tuli neid välja vahetada.

Listvjanka külla jõudsid kastid kokkupanekuks ja puitviimistlusteks juunis 1896. Kohapealsed laevaehitustööd kestsid kolm aastat ning alus lasti viimaks vette 29. juunil 1899.[1]

Sõjategevuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa kodusõja puhkedes relvastasid bolševikud praami kuulipildujate ja suurtükkidega. Irkutski alistumisel Valgearmeele, suundus laev Punaarmee peamisesse tugipunkti Mõsovskis.

Hukk ja lammutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

15. augustil 1918 sai laev jäädavalt kannatada Baikali lahingus, suurtükituld andsid valgekaartlased Tšehhoslovaki Leegionist. Mõsovski muuli juures see ka süütus, sinnasamma põledes uppudes.

Kaks aastat pärast hukku pukseeriti laeva kere Angara jõe suudmes asuvasse Baikali sadamasse. 1926. aastal lõigati ja lammutati varem veepinnale tõstetud kere vanametalliks, vööripoolne sõukruvi ja osad kateldest võivad riismetena siiani vedeleda järvepõhjas.