Bad Ischl

Bad Ischl
	[ baːt ˈɪʃl̩ ]
saksa	Bad Ischl
baieri	Bod Ischl
	Bad Ischli vapp
	Pindala: 163 km² (2018)
	Elanikke: 14 133 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 47° 43′ N, 13° 38′ E
	Asend Gmundeni ringkonnas

Bad Ischl on kuurortlinn (Stadtgemeinde) Austrias. See asub Ülem-Austria lõunaosas, Trauni jõe ääres Salzkammerguti piirkonna keskel, Gmundeni ringkonnas.

Linn koosneb katastrivaldadest Ahorn, Bad Ischl, Haiden, Jainzen, Kaltenbach, Lauffen, Lindau, Pfandl, Perneck, Reiterndorf ja Rettenbach. Strobli külaga ühendab seda Ischli jõgi, mis algab Wolfgangseest ja voolab Trauni järve.

Linnas asub Kaiservilla, Austria-Ungari monarhide keiser Franz Joseph I ja keisrinna Elisabethi suveresidents.

2024. aastal oli Bad Ischl üks Euroopa kultuuripealinnu – kolmas Austria linn Grazi (2003) ja Linzi (2009) järel.

Ajalugu

Inimesed on Bad Ischli piirkonnas elanud juba eelajaloolise Hallstatti kultuuri ajast; dokumentaalsed tõendid asula kohta pärinevad 1262. aasta ürikust kujul Iselen. 1419. aastal rajas Austria ertshertsog Albrecht V Wildensteini lossi soolakambri (Salzkammer) kohaliku asukoha ja keiser Friedrich III andis 1466. aastal Ischlile turulinna õigused. Esimene soolakaevandus avati 1563. aastal, soolaaurutamise tiik (Saline) järgnes 1571. aastal.

Kui 19. sajandi algupoolel muutus soolvesi Mandri-Euroopas meditsiiniliselt populaarseks, muutus Ischl peagi moekaks kuurortiks – märkimisväärsete külaliste hulgas olid Klemens von Metternich (1773–1859), Austria ertshertsog Rudolph (1788–1831) ja Austria ertshertsog Franz Karl (1802–1878). 1828. aastal avatud Hotel Post oli esimene selline terves Salzkammerguti piirkonnas. 1849. aastal valis Franz Karli poeg, Austria keiser Franz Joseph I linna oma suveresidentsiks.

19. augustil 1853 toimus Franz Josephi ja Baieri Elisabethi (Sisi) kihlus Seeauerhausis, mis alates 1989. aastast on Museum der Stadt Bad Ischli asukoht.

1854. aastal andis keisri ema, ertshertsoginna Sophie talle pulmakingiks Kaiservilla. Villast sai keisripere suveresidents; Franz Joseph kirjeldas seda kui "taevast maa peal". Keiser andis oma armukesele Katharina Schratti naaberhäärberi, kuhu pääses hõlpsasti peidetud jalgteed pidi. Franz Joseph allkirjastas 28. juulil 1914 Kaiservillas Austria-Ungari sõjakuulutuse Serbia Kuningriigile, andes märku vaenutegevuse algusest Esimeses maailmasõjas. Ta lahkus Bad Ischlist järgmisel päeval ega tulnud enam tagasi. Habsburg-Lorraine'i perekond omab endiselt villat, kuigi territoorium ja residentsi osad on nüüd avalikkusele avatud.

Pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal Teises maailmasõjas sai Bad Ischlist ümberasustatud isikute (DP) laagri asukoht holokaustis ja Ida-Euroopa natside koonduslaagrites ellujäänutele. Residentidest ümberasustatud isikud olid peamiselt Poolast ja teistest naaberriikidest pärit juudid. Nad said majutust, toitu, arstiabi ja haldusabi, kuni nad said muid, püsivamaid kokkuleppeid sõlmida. Paljud lahkusid USA-sse, Iisraeli või Kanadasse. Bad Ischli DP laager tegutses 1945. aastast kuni 1952. aastani.

Ligikaudu 15% linna elanikest olid 2019. aastal välismaalased.

Vaatamisväärsusi

Lisaks Kaiservillale pakub linn mitmeid tervisespaasid ja turismiobjekte, nagu 1875. aastal avatud ajalooline Kongresshaus, Clemens Holzmeisteri 1932. aastal ehitatud uus Kurhaus, samuti Lehár Villa, Ferenc Lehári endine elukoht, mille ta omandas 1912. aastal ja mis töötab tänapäeval muuseumina. Püha Nikolause kihelkonnakirikut on esmakordselt mainitud 1344. aasta ürikus.

Bad Ischl on tuntud ka Konditorei Zauner kondiitriäri poolest, mis on endine 1832. aastal asutatud k.u.k. tarnija, ja väike 1827. aastal ehitatud Lehártheater.

Linnast sõidab gondeltõstuk üles 1415 m kõrgusele Katrini alpikarjamaale, kust avaneb panoraamvaade Salzkammerguti mägedele. Läheduses on Wildensteini lossi varemed, mis põles maha 1715. aastal.

Bad Ischli kalmistu on Ülem-Austria liidumaa arvanud kaitstud ajalooliseks paigaks. Maetute hulgas on heliloojad Ferenc Lehár, Rudi Gfaller ja Oscar Straus.

Kaiservilla
Trinkhalle
Kongress- und Theaterhaus
Lehar-Filmtheater
Püha Nikolause kirik
Bad Ischl, kirik tänaval

Märkimisväärseid inimesi

Leopold Hasner von Artha (1818–1891), poliitik, 4. Tsisleitaania ministerpresident
Ferenc Lehár (1870–1948), operetihelilooja, ta kirjutas Lõbusa lese
Oscar Straus (1870–1954), operettide ja filmide helilooja
Wilhelm von Mirbach-Harff (1871–1918), Saksa diplomaat, mõrvatud Moskvas
Leo Perutz (1882–1957), Austria romaanikirjanik ja matemaatik
Rudi Gfaller (1882–1972), operetihelilooja ja laulja
Viktor Schauberger (1885–1958), metsavaht, loodusteadlane, filosoof, leiutaja ja pseudoteadlane
Therese Wiet (1885–1971), Austria opereti- ja kontsertlaulja
Karl Eglseer (1890–1944), Wehrmachti kindral Teises maailmasõjas
Wolfram von Richthofen (1895–1945), Saksa välimarssal, suri vangistuses Bad Ischlis
Resi Pesendorfer (1902–1989), vastupanuaktivist, kes oli austrofašismi vastu
Leopold Engleitner (1905–2013), südametunnistuse järgi keelduja, kasvas üles Bad Ischlis
Jacques de Menasce (1905–1960), helilooja, pianist ja kriitik
Sepp Plieseis (1913–1966), kommunistlik Widerstandi võitleja
Sir Henry Rowe, KCB, QC (1916–1992), Briti jurist ja parlamendi eelnõu koostaja
Sir Gustav Nossal CBE FRS (* 1931), antikehade moodustumise ja immunoloogilise tolerantsuse uurija, bioloog
Franz Josef Altenburg (1941–2021), aristokraat, keraamik ja skulptor
Helmut Berger (1944–2023), nartsissistlike ja kahemõtteliste tegelaste näitleja
Jörg Haider (1950–2008), poliitik (FPÖ), käis koolis Bad Ischlis
Roger Lewis (* 1960), Walesi akadeemik, biograaf ja ajakirjanik; elab Bad Ischlis

Sport

Udo Plamberger (* 1971), endine elukutseline tennisist
Wolfgang Loitzl (* 1980), Austria endine suusahüppaja ja meeskondliku kuldmedali võitja 2010. aasta taliolümpiamängudel
Sarah Zadrazil (* 1993), Austria jalgpallur, kes on Austria naiskonnas mänginud 111 mängu
Carina Edlinger (* 1998), nägemispuudega paraolümpia murdmaasuusataja ja medalivõitja

Sõpruslinnad

Vaata ka

Lauffen

Viited

↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

Välislingid

Bad Ischl – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.

[2] Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

[1]

[2]