Mine sisu juurde

Bad Ischl

Allikas: Vikipeedia
Bad Ischl

[ baːt ˈɪʃl̩ ]
saksa Bad Ischl
baieri Bod Ischl


Pindala: 163 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 14 133 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 43′ N, 13° 38′ E
Asend Gmundeni ringkonnas
Bad Ischl (Austria)
Bad Ischl

Bad Ischl on kuurortlinn (Stadtgemeinde) Austrias. See asub Ülem-Austria lõunaosas, Trauni jõe ääres Salzkammerguti piirkonna keskel, Gmundeni ringkonnas.

Linn koosneb katastrivaldadest Ahorn, Bad Ischl, Haiden, Jainzen, Kaltenbach, Lauffen, Lindau, Pfandl, Perneck, Reiterndorf ja Rettenbach. Strobli külaga ühendab seda Ischli jõgi, mis algab Wolfgangseest ja voolab Trauni järve.

Linnas asub Kaiservilla, Austria-Ungari monarhide keiser Franz Joseph I ja keisrinna Elisabethi suveresidents.

2024. aastal oli Bad Ischl üks Euroopa kultuuripealinnu – kolmas Austria linn Grazi (2003) ja Linzi (2009) järel.

Inimesed on Bad Ischli piirkonnas elanud juba eelajaloolise Hallstatti kultuuri ajast; dokumentaalsed tõendid asula kohta pärinevad 1262. aasta ürikust kujul Iselen. 1419. aastal rajas Austria ertshertsog Albrecht V Wildensteini lossi soolakambri (Salzkammer) kohaliku asukoha ja keiser Friedrich III andis 1466. aastal Ischlile turulinna õigused. Esimene soolakaevandus avati 1563. aastal, soolaaurutamise tiik (Saline) järgnes 1571. aastal.

Kui 19. sajandi algupoolel muutus soolvesi Mandri-Euroopas meditsiiniliselt populaarseks, muutus Ischl peagi moekaks kuurortiks – märkimisväärsete külaliste hulgas olid Klemens von Metternich (1773–1859), Austria ertshertsog Rudolph (1788–1831) ja Austria ertshertsog Franz Karl (1802–1878). 1828. aastal avatud Hotel Post oli esimene selline terves Salzkammerguti piirkonnas. 1849. aastal valis Franz Karli poeg, Austria keiser Franz Joseph I linna oma suveresidentsiks.

19. augustil 1853 toimus Franz Josephi ja Baieri Elisabethi (Sisi) kihlus Seeauerhausis, mis alates 1989. aastast on Museum der Stadt Bad Ischli asukoht.

Kaiservilla

1854. aastal andis keisri ema, ertshertsoginna Sophie talle pulmakingiks Kaiservilla. Villast sai keisripere suveresidents; Franz Joseph kirjeldas seda kui "taevast maa peal". Keiser andis oma armukesele Katharina Schratti naaberhäärberi, kuhu pääses hõlpsasti peidetud jalgteed pidi. Franz Joseph allkirjastas 28. juulil 1914 Kaiservillas Austria-Ungari sõjakuulutuse Serbia Kuningriigile, andes märku vaenutegevuse algusest Esimeses maailmasõjas. Ta lahkus Bad Ischlist järgmisel päeval ega tulnud enam tagasi. Habsburg-Lorraine'i perekond omab endiselt villat, kuigi territoorium ja residentsi osad on nüüd avalikkusele avatud.

Pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal Teises maailmasõjas sai Bad Ischlist ümberasustatud isikute (DP) laagri asukoht holokaustis ja Ida-Euroopa natside koonduslaagrites ellujäänutele. Residentidest ümberasustatud isikud olid peamiselt Poolast ja teistest naaberriikidest pärit juudid. Nad said majutust, toitu, arstiabi ja haldusabi, kuni nad said muid, püsivamaid kokkuleppeid sõlmida. Paljud lahkusid USA-sse, Iisraeli või Kanadasse. Bad Ischli DP laager tegutses 1945. aastast kuni 1952. aastani.

Inglise vasegravüür Ischl, Sunday Cloathes, buying fruit, pärineb 1822. aastast

Ligikaudu 15% linna elanikest olid 2019. aastal välismaalased.

Vaatamisväärsusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks Kaiservillale pakub linn mitmeid tervisespaasid ja turismiobjekte, nagu 1875. aastal avatud ajalooline Kongresshaus, Clemens Holzmeisteri 1932. aastal ehitatud uus Kurhaus, samuti Lehár Villa, Ferenc Lehári endine elukoht, mille ta omandas 1912. aastal ja mis töötab tänapäeval muuseumina. Püha Nikolause kihelkonnakirikut on esmakordselt mainitud 1344. aasta ürikus.

Bad Ischl on tuntud ka Konditorei Zauner kondiitriäri poolest, mis on endine 1832. aastal asutatud k.u.k. tarnija, ja väike 1827. aastal ehitatud Lehártheater.

Linnast sõidab gondeltõstuk üles 1415 m kõrgusele Katrini alpikarjamaale, kust avaneb panoraamvaade Salzkammerguti mägedele. Läheduses on Wildensteini lossi varemed, mis põles maha 1715. aastal.

Bad Ischli kalmistu on Ülem-Austria liidumaa arvanud kaitstud ajalooliseks paigaks. Maetute hulgas on heliloojad Ferenc Lehár, Rudi Gfaller ja Oscar Straus.

Märkimisväärseid inimesi

[muuda | muuda lähteteksti]
Ferenc Lehár, 1906
Rudi Gfaller ja Therese Wiet, 1914

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]