Bütsantsi arhitektuur Serbias

See artikkel räägib Serbia keskaegsest arhitektuurist. 19. sajandi historitsistliku uusstiili kohta vaata artiklit Serbia-Bütsantsi stiil.

---

Studenica kloostri Jumalaema kirik

Gradaci klooster, 12. sajand

Dečani kloostri kirik, romaanipärases Raška stiilis

Makedoonia arhitektuurikoolkonna ehitis, Studenica Kuningakirik

Kalenići klooster Morava arhitektuurikoolkonna stiilis

Bütsantsi arhitektuur Serbias on Bütsantsi arhitektuuri rajatised, mis loodi keskajal Serbia suurvürstkonna, Serbia kuningriigi, Serbia tsaaririigi ja Morava Serbia territooriumil ajavahemikus 12. sajandist 16. sajandi lõpuni.

Stiilid

• 12.–13. sajandi Raška koolkonna ehitistes sulanduvad romaanika ja idapoolse Bütsantsi arhitektuuri jooned;
• alates Stefan Uroš II Milutini (1282–1321) valitsusajast valitseb Makedoonia ehituskoolkonna arhitektuur, mida iseloomustavad Palaiologoste renessansi stiilijooned - need lähtusid Bütsantsi kunsti keskustest Thessaloníkis, Ohridis ja Áthosel;
• Bütsantsi kunsti lõpuperioodi Serbias esindab Morava koolkond, mis eristus täiesti uue põhiplaani ja ruumiskeemi kasutuselevõtuga kirikuhoonetes.

Raška koolkond

Raška koolkonna ehitised hõlmavad Serbia vanimaid kirikuhooneid (erandiks 9. sajandil ehitatud Petrova crkva, Justinianuste dünastia perioodi stiilis klassikaline Bütsantsi ümarkirik), eelkõige kloostrikirikud Studenica, Žiča, Mileševa, Sopoćani ja Gradaci kloostrites. Kunstikeskuseks oli Serbia vana pealinna Stari Rasi ümbrus Raszienis.

Kirikud olid ristikujulise põhiplaaniga kuppelbasiilikad. Studenica Jumalaema kirikut peetakse hilisemate eeskujuks selle varaseimate ehitusjärkude uurimise alusel. Kui kuppel välja arvata, on hooned ehitatud romaani vormides. Arvatavasti kandus romaanika Serbiasse Dalmaatsia rannikulinnade, eriti Dubrovniku ja Kotori kaudu.

Kirikute freskod Raška perioodil on kõrgetasemelise Bütsantsi kunsti näited. Iseloomulik on sinine või kuldne taust, nagu Studenica freskodel, ja Kristuse ristilöömise kujutamine emotsionaalselt. Esineb ka rohelist taustavärvi, näiteks Kristuse haua juures seisval inglil Mileševos ja Sopoćani kloostri monumentaalsetel vararenessanslikel freskodel.

• 
  Studenica Jumalaema kiriku Ristilöömine, 12. sajand
• 
  Mileševo, ingel Kristuse haual, u 1230
• 
  Jumalaema uinumine, Sopocani, u 1260
• 
  Evangelistid Jumalaema uinumise freskol

Makedoonia koolkond

14. sajandi alguses lisandus romaanika mõjule Serbia arhitektuuris Bütsantsi kunsti tugevam mõju ning kunsti- ja arhitektuurikeskus nihkus Kosovosse ja Makedooniasse. Siin loodi põhilised Makedoonia koolkonna ehitised, silmapaistvaim neist Gračanica kloostrikirik.

Milutini ajal ehitatud hoonete arhitektuuris on tunda Thessaloniki arhitektuurist lähtunud otsest Kreeka mõju. Serbiasse ehitati sel perioodil esimesed viiekuplilised kirikud. Viie kupliga ristkuppelkirikud on Gračanica kloostrikirik (1311–1321), Staro Nagoričane kloostrikirik (1317–1318) ja Bogorodica Ljeviška (1310–1313). Lisaks nendele leidub sellest perioodist siiski ka lihtsamaid kirikuid ainult ühe kupliga, nagu näiteks Lesnovo Püha Peaingel Miikaeli kirik ja Studenica kloostri kuninglik kabel ehk nn Kuningakirik.

Palaiologoste renessanss Serbias avaldub eredaimalt freskomaalis, kuna Bütsantsist olid kuningas Milutini mõlemad õuemaalijad, Michael Astrapas ja Eustychios. Figuurid on dünaamilised ja detailirohked, kuid stiliseeritumad võrreldes Raška koolkonna freskodega. Serbia kloostrite maalijad olid Ohridi maalikoolkonnast. Dečani klooster on erandlik: kuigi kirik ise on ehitatud Apuulia gooti arhitektuuri vormides ning kuulub rohkem Raška koolkonda, paigutuvad kiriku freskod stiililt ja figuuririkkuselt selgelt Makedoonia koolkonda, ehkki kvaliteedilt jäävad alla Bogorodica Ljeviška või Studenica Kuningakiriku või Gračanica kloostrikiriku freskodele.

Ikoone on sellest perioodist säilinud vähe, näiteks viis elegantsete pikendatud figuuridega pühakuju Dečani kloostri ikonostaasis. Ohridis säilinud ikoonid on tähelepanuväärsed eriti rikkaliku kuldkrundi kasutuse poolest.

• 
  Kteetoriportree Studenica Kuningakirikus, 14. sajand
• 
  Ikonostaas ja sepislühter Dečani kloostrikirikus, 1328–1335
• 
  Dečani kiriku ikoonid Zar Dušanilt, u 1350

Morava koolkond

Morava arhitektuurikoolkond on serbia keskaegse arhitektuuri viimane faas, mida iseloomustab eripärane kirikuruum ja fassaadi rikkalik välisilme, näiteks värviline telliskividekoor ja rohke madalreljeefne skulptuurkaunistus. Stiilis leidub Athose kloostriarhitektuuri elemente, kuid sellest on tuletatud põhimõtteliselt uue kirikuehitusskeem suure eeskojaga lääneotsas ja trikonhi kujulise kirikusaaliga, mida kroonib keskkuppel, sageli astmeliselt tõusvate zakomarade kohal. Stiil ulatus ka üle riigipiiride, jõudes Moldova ja Valahhia kloostriehitusse.

Morava koolkonna ehitiste freskod ja ikoonid on taas realistlikuma kujutusviisiga, eristudes varasemast stilisatsioonist. Kalenići ja Manasija kloostrikirikute maalingud on elegantses stiilis, mida võib kõrvutada gooti maalikunsti parimate näidetega. Kalenići ja Manasija kloostrite pildiprogrammi võib vaadelda kui vararenessansi algust Serbia maalikunstis.

14. sajandi lõpu ja 15. sajandi ikoonide hulgast on tähelepanuväärseimad Hilandari kloostri suureformaadilised pühakujud.