Bülbüllased
| Bülbüllased | |
|---|---|
 Punapõsk-bülbül (Pycnonotus jocosus) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Bülbüllased Pycnonotidae George Robert Gray, 1840 |
Bülbüllased (Pycnonotidae) on väikeste ja keskmise suurusega laululindude sugukond värvuliste seltsist. Liike on umbes 130.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Bülbüllased on looduslikult levinud Aafrikas (peale Sahara), Madagaskaril, Komooridel, Maskareenidel, Seišellidel, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Jaapanis, Taiwanis ja Malai saarestikus (peale mõne Maluku saare ja Uus-Guinea). Mõnda liiki on introdutseeritud ka mujale.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Bülbüllaste sulestik on kohev ja enamasti tagasihoidlikult oliivroheliste, kollaste või pruunide toonidega. Vähesed liigid on ereda värvusega. Bülbüllastel on suhteliselt laiad ja tömbi otsaga tiivad, keskmise pikkusega saba ning lühikesed ja nõrgad jalad.
Eluviisid
[muuda | muuda lähteteksti]Bülbüllased asustavad kultuur- ja metsamaastikku. Nad toituvad peamiselt marjadest, ka seemnetest ja putukatest. Bülbüllased on monogaamsed. Kausja pesa ehitavad nad puu või põõsa okste vahele 1–15 meetri kõrgusele. Kurnas on 2–5 muna. Pärast pesitsusaega tegutsevad nad salkades.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- Loomade elu 6. kd, lk 358–359