Axel Munthe
Axel Martin Fredrik Munthe (31. oktoober 1857 Oskarshamn – 11. veebruar 1949 Stockholm) oli rootsi arst ja kirjanik, keda tuntakse peamiselt tema autobiograafilise teose "San Michele raamat" järgi.
Munthe abiellus Ultima Hornbergiga 24. novembril 1880. Hornberg oli rootslane, kellega Munthe oli tutvunud kunstiõpingute ajal Pariisis. Abielu lahutati vähem kui kümne aasta pärast. 1892. aastal abiellus Ultima rootsi töösturi Gustaf Richteriga. 1893. aastal sündis neil poeg. 1895. aastal Ultima suri.
1907. aastal abiellus Munthe inglase Hilda Pennington-Melloriga. Neil oli kaks poega, Peter ja Malcolm Munthe. Hilda oli aristokraat, kelle perel olid Inglismaal märkimisväärsed valdused. Abielu kestis Axeli surmani 1949; Hilda elas 1967. aastani.
Munthe ravis Napolis katku ja oli rahva seas väga populaarne. Psühhiaatriliste haiguste ravimisel vältis Munthe arstimite väljakirjutamist patsiendile nii palju kui võimalik, kasutades selle asemel raviks hüpnoosi, muusikat ja muid alternatiivseid vahendeid. Lootusetutes olukordades – näiteks marutõve korral, kui patsienti ootas ees ainult pideva valu ja hulluse aeg, mis vältimatult surmaga lõppes – pooldas ta eutanaasia kasutamist. Ta oli ka kaudselt seotud Louis Pasteuri uuringutega marutõvevastase vaktsiini väljatöötamisel.
Tema raamat "San Michele raamat" (1929) on tõlgitud vähemalt 45 keelde. See on üks 20. sajandi menukamaid kirjandusteoseid. Selle eri keeltes ilmunud tõlkeid saab näha Axel Munthe majamuuseumis.
Munthe kirjutas raamatuid varemgi, "San Michele raamat" on tema viimane teos. Tema esimesed raamatud ei saanud eriti tuntuks ja tänapäeval pole neist kuigi palju uusi trükke tehtud.
Eesti keeles on "San Michele raamat" ilmunud 1938. ja 1940. aastal Tallinnas, 1952. aastal Torontos ning taas Tallinnas 1992. aastal (kirjastus Monokkel) ja 2006. aastal (kirjastus Penikoorem). Teose on eesti keelde tõlkinud Heino Meister.
Capri saarel oli Munthe ja ta abikaasa headeks sõpradeks Jakob von Uexkülli pere.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Uexküll, Gudrun 1964. Jakob von Uexküll: Seine Welt und seine Umwelt. Hamburg: Wegner.