Avalik teave
Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Mõiste põhineb põhiseaduse § 44 lausel 1, mille kohaselt on igaühel "...õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni."
Avalike teabe valdajad on lisaks riigiasutustele ka ühingud, sihtasutused ja füüsilised isikud, kes õigusakti või lepingu alusel täidavad avalikke ülesandeid.
Väärpraktikad
[muuda | muuda lähteteksti]Asutustele on ette heidetud avaliku teabe põhjendamatut salastamist, nii on riigisekretär Taimar Peterkop öelnud 2024. aastal, et avaliku teabe seaduse igapäevane rakendamine salastamisel on kaugenenud seaduse eesmärgist, õiguskantsler Ülle Madise on osutanud, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.[1]
Justiits- ja digiministeeriumi poolt 2025. aastal avaldatud analüüsis leiti, et dokumendiregistritest on keeruline infot üles leida ning kui teavet ei väljastata ligipääsupiirangu korral ka mitte osaliselt, on tegu väärpraktikaga. Viidatakse sellele, et juba 2001. aastal tõi Andmekaitse Inspektsioon esile vastavad väärpraktika juhud ning riigikontrollid on leidnud, et auditeeritud omavalitsustes pole avalik teave alati kättesaadav, samas kui inimeste delikaatsed andmed pole alati piisavalt kaitstud.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERR (14. september 2024). "Ministeerium salastas maksutõusude eelarvemõju puudutava teabenõude". ERR. Vaadatud 14. septembril 2024.
- ↑ ERR (24. jaanuar 2025). "Analüüs: avalikku teavet on keeruline dokumendiregistritest üles leida". ERR. Vaadatud 25. jaanuaril 2025.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Avaliku teabe kasutamise võimalused Arenguseire Keskus, oktoober 2022