Aumeisteri mõis
.jpg)
Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas. Praegu asub Lätis Smiltene piirkonnas Grundzāle vallas Aumeisteri asulas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisat on esmamainitud 1533. aastal, kui Riia peapiiskop Thomas Schöning andis Smiltene lossile kuulunud Serbigali maad õuemeister Meinhard von Schierstädtile. Selle viimase saksakeelsest ametinimetusest Hofmeister sai mõis ka ühe oma saksakeelsetest nimevariantidest, millest hiljem on tulnud lätikeelne Aumeisteri.
Aastal 1584 sai mõisa omanikuks Albert Fink. Aastal 1594 müüs ta mõisa Tiesenhausenitele. Aastal 1626 andis kuningas Gustav II Adolf mõisa Hülsenite valdusse, aastal 1631 aga Bodwald Ragwaldsonile. Tolle vend müüs selle aastal 1634 1200 taalri eest Gabriel Bentson Oxenstiernale, ent juba samal aastal muudeti see reduktsiooni käigus riigimõisaks. Aastal 1688 said Oxenstiernad mõisa tagasi. Aastal 1698 asus mõisa rentima major Johan Wulff, ent aastal 1728 müüs Margarehe Stenbock (sünd. Oxenstierna) mõisa Christian von Strohkirchile valdusse. Aastal 1737 läks 9000 taalri eest Wulfide valdusse,[1] kuuludes neile kuni agraarreformini aastal 1920.
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa peahoone ehitas pärast 1750 parun Johann von Wulf ja peahoone ehitati ümber 1793. Pärast võõrandamist rajati hoonesse kool.[2] Tänapäeval seisab peahoone kasutuseta. Hoones on osaliselt säilinud XIX sajandi teisest poolest pärinev interjöör. Teine tähtsam hoone kompleksis on mõisavalitseja maja, kus asub võõrastemaja.[3] See hoone valmis aastal 1896.
Lisaks peahoonele on mõisakompleksist säilinud veel tallid, tõllakuur, kutsari maja, elumaja, ait, palkidest ait, maneež ja häärberi taga asuv park. Veidi eemal järve ääres on kõrts, piiritusevabrik, veetorn, moonakamaja ja vesiveski, mis oli kasutusel ka elektrijaamana.[4]
Aumeisteri mõisa hoonetekompleks (tallid, kutsari maja, elumaja, mõisavalitseja maja, häärber, palkidest ait, maneež, kõrts) ja park on muinsuskaitse all.[5]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Zaķi mõisaga 9 ja 1/4 adramaad, sellele allus 309 mees- ja 348 naishinge.[6]
Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Zaķi mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisal adramaid 5 ja 7/8, aastal 1823 aga 15 ja 3/20 adramaad.[7] Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 8 ja 1/80, lisaks allus mõisale 13 ja 51/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[8]
Maareformi ajal kuulus mõisale 4861 hektarit maad.
Karjamõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks karjamõisa: Putra (Hochberg) ja Tillikhof.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Heinrich von Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 2. Theil Riga: 1837, lk 272.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.
- ↑ Aumeisteru muiža (Serbigal, Hofmeistershof) Līga Landsberga
- ↑ http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/35307/
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2021. Vaadatud 23. juunil 2019.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.