August Sokk
August Sokk (3. november 1935 Tartu – 5. jaanuar 1987 Tallinn) oli eesti korvpallur ja korvpallitreener.
August Sokk lõpetas 1955. aastal Tartu 5. Keskkooli (praegune Tartu Tamme Gümnaasium), hiljem õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalugu (1955–1957) ja Tartu Riiklikus Ülikoolis kehakultuuri (1957–1959).
Mängijakarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Korvpallitreeninguid alustas Sokk 1948. aastal Georg Rekkeri õpilasena. Hiljem olid tema treenerid Edgar Naarits, Valentin Steinberg, Ernst Ehaveer ja Ilmar Kullam. Tema pikkus oli 186 cm.
August Sokk kuulus Eesti noortekoondisse ning 1953. aastal tuli NSV Liidu noortemeistriks, aasta varem sai hõbemedali. 16-aastaselt hakkas ta mängima täiskasvanute meeskonnas. Aastatel 1955–1964 kuulus Sokk Eesti koondisse ja Kalevi esindusmeeskonda, kelle koosseisus saavutas NSV Liidu meistrivõistlustel mitu 5. ja 6. kohta. Ta oli ka NSV Liidu koondise kandidaat.[1]
Sokk on tulnud Tallinna Kalevi ja TRÜ meeskondade koosseisus kolmel korral Eesti meistrivõistlustel Eesti meistriks, võitnud viis hõbe- ja kaks pronksmedalit ning võitnud neli Eesti karikat. Ta oli meeskonna kapten ning pälvis mitmeid eriauhindu. Meistersportlase nimetuse sai ta 1958. aastal, aumeistersportlaseks sai 1966. aastal.[2]
Treeneritöö
[muuda | muuda lähteteksti]Treeneritööd alustas August Sokk 1960. aastal Võrus. Aastatel 1963–1972 oli ta EPA Laste Spordikooli treener ning sai hoolealustega 1969. aastal NSV Liidu noorte meistrivõistlustel B-klassis hõbemedali. Tema õpilased olid näiteks Aleksei Tammiste, Avo Jans, Jaan Orav, Jaak Aaviksoo, Ivar Raig, Ignar Fjuk, Raivo Aljaste ja teised.
Tema treenitav TRÜ naiskond tuli Eesti meistriks 1970. aastal. Eesti meestekoondise ja Kalevi esindusmeeskonna treenerina töötas Sokk 1973–1980 ja 1981. aastal oli Ehitaja treener. Tema juhendatav TPI meeskond tuli Eesti meistriks 1984. ja 1985. aastal. Eesti NSV teenelise treeneri nimetuse pälvis Sokk 1974. aastal, Kalevi auliige oli ta 1980. aastast.
August Soku korvpallikirjutisi ilmus ajakirjas Kehakultuur ja Eesti päevalehtedes. Alates 1980. aastate lõpust on korraldatud tema mälestusturniire.[3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]August Soku abikaasa oli Liana Sokk (aastani 1959 Masing) (28.12.1934 – 25.11.2020), kes kuulus aastatel 1954–1957 Eesti iluvõimlemise koondisse, abikaasa ema Olga Masing (1908–1979) oli eesti sporditegelane ja treener.
August Soku lapsed on naistearst Jana Klementsov ja olümpiavõitjast korvpallitreener Tiit Sokk. Tema lapselapsed on korvpallurid Tanel Sokk ja Sten Sokk.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ August Sokk, Eesti Entsüklopeedia vaadatud 02.07.2021
- ↑ August Sokk, tulemused ESBL, vaadatud 02.07.2021
- ↑ August Sokk, biograafia ESBL, vaadatud 02.07.2021
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti korvpall" Portreed. Vello Lään, Märt Ibrus. Kirjastaja: Eesti Korvpalliliit 2006.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Korvpallur August Sokk Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum.
- August Sokk, foto 2011 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum.
- August Sokk mängijana – Basket.ee.
- August Sokk 85 – Basket.ee.
- August Sokk rajas korvpallidünastia. Eesti Päevaleht 14. aprill 2012.