August Sae
August Sae VR II/3 (õigeusklikuna ka Augustin või Avgustin; 21. mai (vkj)/ 2. juuni 1896 Kaliküla, Lustivere vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 1. aprill 1919 Podavalitsõ küla juures, Petseri vald, Pihkva maakond, Pihkva kubermang; praegu Petseri külje all Petserimaal) oli Eesti sõjaväelane (nooremallohvitser, alates 1939 postuumselt nooremseersant).
Siirdus novembris 1914 apostlikku õigeusku. Esimeses maailmasõjas osales 24. kütipolgus, kus ülendati nooremallohvitseriks.
Abiellus 23. novembril (vkj)/ 6. detsembril 1917 Põltsamaa Pühavaimu kirikus, asus elama Põltsamaa alevikku, kus töötas villavabriku lukksepana.
Vabadussõjas oli ta 1918. aasta 7. detsembrist 2. jalaväepolgus. Jaanuaris 1919 määrati ta polgu 11. roodu, oli hiljem selle 2. rühma ülem. Osales lahingutes punaväe vastu Lõunarindel.
August Sae langes 1. aprillil 1919 Petseri all Podavaltsõ küla vallutamisel ja maeti 7. aprillil 1919 Põltsamaa luteri kalmistule.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 14. september 1920 – Vabaduse Risti II liigi 3. järk[1], lisaks 12 000 marka ning Vabadussõja Mälestusmärk (need anti tema lesele)[2] ning tütar Eerikale tasuta kooli õigus.[3]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]- 1924 – nimi on jäädvustatud Põltsamaa Vabadussõja mälestussambal.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abiellus 23. novembril (vkj)/ l6. detsembril 1917 Põltsamaa Pühavaimu kirikus Anna-Marie Johansoniga (1887–?). Lapsed: Eerika (1916–?), Elfriede (1918–1919).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2021. Vaadatud 22. aprillil 2021.
- ↑ Jaak Pihlak. "Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad". Viljandi Muuseumi aastaraamat 2006. Viljandi 2007. Lk 188
- ↑ "Põltsamaa kihelkond". Koostanud Enno Piir. // Sakalamaa ei unusta 8. raamat. 1996. Lk 33
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Põltsamaa kihelkond". Koostanud Enno Piir. // Sakalamaa ei unusta 8. raamat. 1996. Lk 32–33
- Jaak Pihlak. "Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad". Viljandi Muuseumi aastaraamat 2006. Viljandi 2007. Lk 188