August Marland
| August Marland | |
|---|---|
| Sünniaeg |
13. mai 1904  Narva, Ingerimaa kubermang, Venemaa keisririik |
| Surmaaeg |
4. märts 1973 Moskva, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | eestlane |
| Alma mater |
Leningradi Riiklik Ülikool, Tartu Riiklik Ülikool |
| Haridus | botaanika-fütopatoloogia |
August Marland (13. mai 1904 Narva – 4. märts 1973 Moskva) oli eesti põllumajandusteadlane ja fütopatoloog. Sai 1948. aastal bioloogiadoktoriks, tegutses Eesti NSV-s juhtivatel kohtadel.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Marland sündis 13 mail 1904 Narvas Kreenholmi vabriku töölise perekonnas.[1] Üheksa-aastaselt isa Hans suri, ta jäi ema kasvatada. Alustas õpinguid Narva gümnaasiumis.[2] 1918. aastal põgenes koos emaga Petrogradi. Ema leidis töökoha lastekodus ja pojast sai sealsamas kasvandik.[3]
Nõukogude Venemaal jätkas õpinguid 1919. aasta sügisel Leningradi töölisfakulteedis, mille lõpetas 1922. aastal. Jätkas õpinguid Leningradi ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, mille lõpetas 1930. aastal botaaniku ja fütopatoloogina. Üheaegselt õpingutega õpetas ta koolides bioloogiat. 1931. aastal astus ta ÜK(b)P ridadesse.[3]
Aastatel 1930–1932 oli Marland Leningradis asuva üleliidulise taimekasvatusinstituudi aspirant ja pärast aspirantuuri lõpetamist töötas aastatel 1935–1940 sealsamas teadusliku töötajana.[4] 1939. aastal kaitses ta oma väitekirja "Kaera kroonrooste arenemise iseärasused ja sõltuvus meteoroloogilistest faktoritest".[3]
Nõukogude Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]1940. aastal suunati Marland Eestisse. Ta oli aastatel 1940–1941 Eesti NSV põllutöö rahvakomissari esimene asetäitja ja vastutas rahvakomissariaadi ja selle allasutuste töötajate kommunistlikuks kasvatamise eest. Suvesõja algul korraldas evakueerimist Nõukogude Liitu.[3]
Nõukogude tagalas töötas Marland NSVL Teaduste Akadeemia Komarovi-nimelises botaanikainstituudis. Samaaegselt korraldas 1942. aastal EK(b)P Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu volinikuna Eesti laskurkorpuse moodustamist.[3][4]
Oktoobrist 1944 asus tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis (TRÜ) põllumajandus-botaanika ja fütopatoloogia kateedrina. kus töötas aastatel 1944–1951. Ta liitus ENSV Teaduste Akadeemiaga ja oli aastatel 1947–1949 kohakaasluse alusel zooloogia ja botaanika instituudi vanemteadur ja sektorijuhataja. 1948. aastal kaitses dissertatsiooni "Perekonna Septoria kriitiline ülevaade Eesti floora näidetel", mille eest anti talle bioloogiadoktori kraad. Aastatel 1949–1950 oli ka TRÜ põllumajandusteaduskonna dekaan, 1950. aastast professor ja aastatel 1950–1951 TRÜ teadusprorektor.[3][4]
Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) loomisest 1951. aastal oli ta 1970. aasta septembrini botaanika ja fütopatoloogia kateedri juhataja, aastatel 1951–1953 ka agronoomiateaduskonna dekaan. Pärast õppetööst loobumist oli ta konsultantprofessor 1970–1971 EPA-s oma vanas kateedris ja 1971–73 ENSV TA Tallinna botaanikaaias.[3][4]
Ta oli korduvalt EPA Agronoomiateaduskonna parteiorganisatsiooni sekretär, juhendas teaduskonna poliitringi ja õppejõudude filosoofiaseminari. Marland oli Tartu linnanõukogu saadik ja EKP IV ja VI kongressi delegaat.[2][3]
Ta suri 4. märtsil 1973 Moskvas haigusesse, 10. märtsil maeti ta Tallinna Metsakalmistule.[1][2][3][4]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Marlandi sulest ilmus kokku üle 70 teadusliku töö.[2] Uurimused keskendusid peamiselt põllukultuuride seenhaiguste, eriti kartuli-lehemädaniku uurimisele.[4]
- Fütopatoloogia (1962, 21968)
- Taimekaitse praktikum (1965, üks autoritest)
- Eesti NSV tähtsamad söögi- ja mürkseened (1956)[5]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Annuk, K. (2. märts 1994). "AUGUST MARLAND – 90". Agraarteadus: 246.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "AUGUST MARLAND". Õhtuleht. 9. märts 1973. Lk 4.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Neerut, H. (12. mai 1974). "AUGUST MARLAND". Edasi. Lk 4.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Marland, August". Eesti entsüklopeedia. 2005. Vaadatud 5. märtsil 2025.
- ↑ "AUGUST MARLAND". Sotsialistlik Põllumajandus. 10. aprill 1973. Lk 333.