Mine sisu juurde

Atlant

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on arhitektuuritermini kohta; Minski tehase kohta vaata artiklit Atlant (tehas)

Atlandid Peterburi Ermitaaži muuseumi sissekäigus
Hermpilastrina kujundatud atlant

Atlant on enamasti palja ülakehaga meesfiguur, mis talastikku kandes täidab toestava samba, piilari või pilastri ülesannet (eriti barokkarhitektuuris).

Naisfiguurikujulist tugisammast, -piilarit või -pilastrit nimetatakse karüatiidiks.

Atlandi kuju põhineb Kreeka mütoloogia tegelasel Atlasel, titaanil, kes oli sunnitud igavesti maailma enda õlul kandma. Kõige varasemad säilinud atlandid on pärit varasest Vana-Kreeka Zeusi templist Agrigentos Sitsiilias.[1]

18. ja 19. sajandil sai atlandid arhitektuurielemendina väga populaarseks. Venemaa keisri Nikolai I käsul ehitatud Peterburi Ermitaaži muuseumi sissekäiku ehivad kümme üleelusuuruses graniidist atlanti.

Atlant väljendab oma ilme ja hoiakuga tohutut pingutust, pea langetatud, kandes õlgadel konstruktsiooni raskust, käsivarred tihtipeale tõstetud lisatoena.