Aspartaam
Aspartaam (lisaaine E-numbriga E 951) on mittesahhariidne sünteetiline magusaine, mida kasutatakse suhkruasendajana. See on suhkurust 200 korda magusam.[1]
Aspartaami sisaldavad näiteks mõned karastusjoogid (eriti suhkruvabad ja dieetjoogid), närimiskummid, piimatooted, maiustused, lauamagusained, joogikontsentraadid ja suhkruvabad mahlajoogid, jääteed ja energiajoogid, marineeritud ingver jne.[2]
See on üks teaduslikult enim uuritud toidulisaaineid.[3]
Mõju tervisele
[muuda | muuda lähteteksti]Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti soovitusliku normi järgi on aspartaami ohutu päevane kogus iga kehakaalu kilogrammi kohta 40 mg. Täiskasvanud ei tarbi aga päevas tavaliselt rohkem kui 12 mg ja lapsed rohkem kui 20 mg aspartaami.[4]
14. juulil 2023 avaldasid Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev lisaainete ekspertkomitee (JECFA) teineteisest sõltumatult hinnangud aspartaami tervisemõjude kohta. IARC liigitas aspartaami "piiratud tõendite alusel" võimalike vähki tekitavate ainete hulka (gruppi 2B).[5][6] JECFA hinnangul ei olnud aspartaami tarbimise ja vähki haigestumise vahel veenvat seost ning otsustas mitte muuta varem määratud aktsepteeritava päevase koguse normi (0–40 m/kg kehakaalust). Pressiteates toonitati siiski vajadust täiendavate ja põhjalikumate teadusuuringute kohta.[6]
Ameerika Vähiliit märkis IARC klassifikatsioonide kohta, et need põhinevad tõendite tugevusel selle kohta, kas miski võib inimesel vähki põhjustada, mitte ei jaotu vähi põhjustamise tõenäolisuse järgi: "Grupp 2B on neljast grupist kõrguselt kolmas ja seda kasutatakse üldiselt kas siis, kui on olemas piiratud, kuid mitte veenvad tõendid vähi kohta inimestel, või siis, kui on olemas veenvad tõendid vähi kohta katseloomadel, kuid mitte mõlemad."[7] Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits viitasid, et ehkki mõnedes uuringutes on leitud "teatud seos" aspartaami tarbimise ja vähi tekke vahel, siis ei ole välistatud, et see seos oli juhuslik või tulenes näiteks uuringute kallutatusest, sotsiaalmajanduslikest teguritest, eluviisist või toitumisest.[2]
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet teatas, et ei nõustu IARC otsusega, kuivõrd ameti teadlased tuvastasid IARC kasutatud allikamaterjalis puuduseid. Samuti juhtis FDA tähelepanu, et JECFA ei pidanud aspartaami ohtlikuks ega muutnud aktsepteeritava päevase koguse normi.[8]
See on vastunäidustatud ainevahetushaigust fenüülketonuuri põdevatele inimestele, kuna sisaldab fenüülalaniini.[2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Füüsiliselt on aspartaam valge ja lõhnatu kristalne pulber.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Aspartame". PubChem, National Library of Medicine, US National Institutes of Health. 27. mai 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2017. Vaadatud 2. juunil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "MAABLOGI > Aspartaam meie toidulaual – kas magusaine tarbimist tuleks piirata?". Postimees. 21. juuli 2023. Vaadatud 31. juuli 2024.
- ↑ Jen Christensen (14. juuli 2023). "WHO declares widely used sweetener aspartame a possible cancer cause, but intake guidelines stay the same". CNN (inglise). Vaadatud 29. juuli 2024.
- ↑ Jaan-Juhan Oidermaa (14. juuni 2023). "WHO kuulutas aspartaami ohutuks, kuid võimalikuks vähitekitajaks". ERR. Vaadatud 31. juuli 2024.
- ↑ "Aspartaam hinnati tarbijale ohutuks". Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.
- ↑ 6,0 6,1 "Aspartame hazard and risk assessment results released" (inglise). Maailma Terviseorganisatsioon. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.
- ↑ "Aspartame and Cancer Risk" (inglise). Ameerika Vähiliit. Vaadatud 29. juuli 2024.
- ↑ "Aspartame and Other Sweeteners in Food" (inglise). Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet. 14. juuli 2023. Vaadatud 29. juuli 2024.