Aseri Kool

Aseri Kool on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Aseri alevikus tegutsev põhikool.

Kool on asutatud 1905. aastal, kui seda toetas kohalik Aseri tsemendivabrik ja hiljem Aseri Keraamikatehas. Koolis on nii eesti- kui ka venekeelse õppekeelega klassid.

Kooli direktor on alates 2013. aastast Eha Polluks.^[1]

Aseri asula 20. sajandi alguses

Aseri alad on rikkad loodusvaradest. Paekivi ja savi olemasolu võimaldas Aserisse rajada tsemenditehase. Aastail 1900–1905 ehitas aktsiaselts "Asseriin" tehasehoone ja üks selle asutajaid oli Aseri ja Koogu mõisa omanik, maanõunik parun Hermann Otto von Schilling.^[2] Tehase algusaastatel asula ei suurenenud. Rahvaarv hakkas kasvama alles hiljem kui alustas tööd tellisetööstus.

Kooli asutamine

Aseri kooli asutamine toimus venestamise ajal ning Venemaa keisririigi keskvõim ei toetanud kohe kooli loomist. 1911. aastal sai aktsiaselts "Asseriin" loa avada venekeelse õppega III järgu 2-klassilise erakooli. Kool ise oli aga tegutsenud juba alates 1. novembrist 1905 (vkj) 14. novembrist 1905 (ukj), aktsiaselts “Asseriin” poolt ehitatud elamus. Sama kuupäeva loeb kool ka oma sünnipäevaks. 1905.–1922. aastani pidas Aseri tsemendivabrik kahe õpetajaga kooli omal kulul üleval. Õppetöö käis koolis kuni 1917. aastani valdavalt vene keeles, kusjuures I ja II klassis õpetati aineid emakeele abil.^[2] 1917. aastal I rahvahariduse kongress otsustas, et 1. aprillist on Eestis õppekeeleks eesti keel. Aseri kooli esimeseks õpetajaks oli Anna Leetsmann, kooli juhiks - Jaak Kutti. J. Kutti oli Aseri kooli juhataja-õpetaja 1906-1920 ja tema järgi kutsutaksegi Aseri kooli Kutti kooliks.

Aseri kool Eesti Vabariigis

1920. aastatel andis majanduslik surutus tunda nii tehases kui asulas. Rahapuudusest tingituna pidi kool kolima selleks otstarbeks, Aseri tsemenditehase poolt kooli tarbeks ümberehitatud kasarmus. 1923. aasta suvel teatas tehase juhtkond, et loobub kooli toetamisest. Koolihoone anti üle vallale ning töötas edasi 4-klassilise algkoolina. Aastatel 1931–1944 kandis kool nime Aseri 6-klassiline algkool.^[2]

Pärast II maailmasõda

1944. aasta sügisel tehti Aseri kool 7-klassiliseks. Kool nimetati ümber 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. Seda nimetust kandis asutus kuni 1961. aastani. Oma ümbruskonnas oli kool üks kõrgema tasemega. See meelitas ligi õpilasi naabervaldadest ja kaugemaltki. Pärast sõda oli ka sõjapõgenike lapsi Narvast ja selle ümbrusest. Koolis avati internaat kaugemal elavate õpilaste tarvis. Avati ka venekeelne paralleelklass, sest Aseris elas palju vene perekondi.^[2]

Aseri Keskkooli asutamine

1967. aastaks oli koolil tekkinud suur ruumipuudus. Lähiümbruses kasutati lausa kuut hoonet tundide läbiviimiseks. Aseri Keraamikatehas oli laienemas ning kooli oli oodata aina rohkem õpilasi. 24. aprillil 1967 pandi nurgakivi uuele koolihoonele. Uue koolihoone rajamisel mängis tähtsat rolli toonane koolijuht Jaan-Ülo Saar, kes aktiviseeris kogu aleviku. 1968. aasta 27. septembri Noorte Hääl kirjutas:

"Koolimaja ehitamisest võttis osa peaaegu kogu Aseri. Koolimaja nurgakivi pandi poolteist aastat tagasi. Pärast pidulikku tseremooniat ei läinud keegi koju, vaid võeti labidad ja hakati tööle. Aseri Keraamikatehase rahvas käis siin tsehhide kaupa kindla graafiku järgi. Ka Aseri sovhoos hakkas ehitajatele appi. Esimesed paar-kolm kuud läks töö "kosmilise kiirusega".

Kool nimetati ümber Aseri Keskkooliks ning tegutses selle nime all kuni 2014. aastani. Koolihoone on kolmekorruseline, seal oli 30 õppekabinetti, töökojad, söökla, võimla, lasketiir ja ruumid õpilasorganisatsioonidele. 1985. aastaks oli koolis 30 klassikomplekti 609 õpilasega, nendest 18 vene õppekeelega 393 õpilasega.^[2]

Muusikakollektiivide tegevus

Aseri kool on olnud läbi aegade silmapaistev oma muusikakollektiivide tegevuse poolest. Koolis on tegutsenud mitmed koorid, rahvapilli- ja puhkpilliorkestrid ning vokaal-instrumentaalansamblid. Koolil on ka oma laul „Aseri (Kesk)Kooli laul“, mille kirjutas Jaan Linde, kes oli kooli laulmisõpetaja aastatel 1967–1971.^[2]

Traditsioonid

Kooli vilistlaste kokkutulek toimub iga viie aasta tagant augusti teisel laupäeval. Seal täiendatakse ka vilistlaste lennuraamatuid nende elukäikudest. Isade- ja emadepäeval toimuvad lahtiste uste päevad, kus lapsevanematel on võimalik lähemalt tutvuda kooli tööga. Igal jüripäeval võtavad kõik kooliõpilased osa Aseri asula tõrvikujooksust, mida korraldatakse juba aastaid.^[3]

Aseri kool tänapäeval

2014. aastal suleti keskkooliosa ning kool nimetati ümber Aseri Kooliks. 2019. aastal viidi läbi hoone põhjalik renoveerimine. Samas hoones tegutseb ka Aseri Lasteaed ja alates 2014. aastast Aseri Muusikakool. 2018/2019. õppeaastal õppis koolis 122 õpilast ning lasteaias käis 44 last, töökohti jagus 21 õpetajale ja 7 lasteaiakasvatajale.^[1]

Juhatajad

1.	Jaak Kutti	1906–1920
2.	Aleksander Nurk	1920–1930
3.	August Pikkat	1930–1931
4.	Rudolf Reiman	1931–1935
5.	Johannes Viikmaa	1935–1937
6.	Villem Nurk	1937–1948

Direktorid

7.	Elmar Liiv	1948–1951
8.	Ilse Rebane	1951–1953
9.	Sulev Lember	1953–1954
10.	Elmar Liiv	1954–1961
11.	Jaan-Ülo Saar	1961–2000
12.	Rigo Kutsar	2000–2013
13.	Eha Polluks	2013–

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Aseri kooli koduleht (vaadatud 13.07.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Marianna Koitla. Aseri kooli minevik ja tänapäev. 2003.
↑ https://aserik.edu.ee/traditsioonid/

Välislingid

Kooli koduleht
Kooli ajalugu
Marianna Koitla, Aseri kooli minevik ja tänapäev, Eesti Muusikaakadeemia täiendkoolitus Üldhariduskooli muusikaõpetaja kutsealane koolitusprogramm, Tallinn 2003

[:0-1] 1,0 ^1,1 Aseri kooli koduleht (vaadatud 13.07.2014)

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Marianna Koitla. Aseri kooli minevik ja tänapäev. 2003.

[3] ttps://aserik.edu.ee/traditsioonid/

[1]

[2]

[3]