Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev (aserb. keeles Azərbaycanlıların Soyqırımı Günü) 1918. aastal armeenlaste poolt toime pandud arveteõiendused aserbaidžaani rahvaga ja genotsiid.[1] Aserbaidžaanlaste vastu toime pandud genotsiidi päeva – tähistatakse igal aastal 31. märtsil.[2]
1918. aastal viis Bakuu Kommuun, kelle poliitiline ja sõjaväeline juhtkond koosnes põhiliselt armeenlastest, ellu häbiväärse plaani, mis nägi ette puhastada Bakuu kubermang aserbaidžaanlastest.[3] Selle tulemusena hävitati kümneid tuhandeid rahulikke elanikke, purustati asulaid, kultuurimälestisi, mošeesid ja koole. Armeenlased korraldasid arveteõiendamisi rahulike aserbaidžaani elanike kallal Gjandžas, Šemahas, Gubas, Ljankjaranis, Karabahhis, Muganis ja teistes Aserbaidžaani piirkondades.[3]
1918. aasta märtsis-aprillis, tapsid armeenlased Bakuus, Šamahhõs, Gubes, Muganis ja Ljankjaranis üle 30 tuhande aserbaidžaanlase ning kümned tuhanded inimesed aeti omalt maalt minema. Ainuüksi Bakuus tapeti erilise julmusega umbes 10 tuhat aserbaidžaanlast, Šamahhõs purustati 58 küla, tapeti 7 tuhat inimest (kellest olid 1653 naised, 965 lapsed).[2]
Gubõ territooriumil tehti maatasa 122 küla, aga Karabahhi mägialadel 150 küla, Zangezuris 115, Irevanski kubermangus 211, Karski oblastis 92. Külades sattus elanikkond genotsiidi ohvriks sõltumata vanusest ja soost. Arvukates irevani aserbaidžaanlaste pöördumistes ajalehe Ašhadavor poole, olid 1919. aasta 2. novembri numbris ära toodud arvud, et selles ajaloolises aserbaidžaanlaste linnas ja selle ümbruses laastati lühikese aja jooksul 88 küla, põletati 1920 maja, tapeti 131 970 inimest.[2]
- Märts päeva
-
-
-
-
26. märtsil 1998. aastal andis Aserbaidžaani president Heydər Əliyev välja erimääruse, mille kohaselt 31. märts kuulutati mälestuspäevaks – aserbaidžaanlaste genotsiidipäevaks.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi kõne vabariiklikul tseremoonial 19 - 20 jaanuaril 2000 aastal, mis oli pühendatud märtrite - šahhiidide (õigluse eest võidelnud hukkunute) mälestuseks. aliyevheritage.org
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Aserbaidžaani Vabariigi riigipühad ja mälestuspäevad. aliyevheritage.org
- ↑ 3,0 3,1 Hodžalõ veresaun - kuritegu inimsuse vastu. aliyevheritage.org
- ↑ Azərbaycanlıların soyqırımı haqqında Azərbaycan Respublikası Prezidentinin 26 mart 1998-ci il tarixli, 690 nömrəli Fərmanı
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev |