Ascheberg

Aschebergi suguvõsa parunivapp

Aschebergi suguvõsa krahvivapp

Ascheberg, ka Ascheberg-Kettler (vene keeles Ашеберг, ka Ашеберг-Кетлер) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Aschebergi suguvõsa vana aadlivapp

Päritolu ja varasem ajalugu

Aschebergid kuulusid Vestfaali põlisaadli hulka, nad olid Osnabrücki ja Münsteri piiskoppide vasallid. Nime said nad Lüdinghauseni kreisis asunud samanimelise koha järgi. Esimesi kindlaid teateid suguvõsa kohta on aastast 1243, mil on nimetatud miles Godefridus de Asscheberghet. Võimalik, et 1168. aastal mainitud aadlimees (nobilis) Burcardus de Asscheberge kuulus samuti suguvõsasse, kuid see ei ole tõendatav. Suguvõsaliin algab XIV sajandi algul elanud Ludgerus de Aschebergiga (suri pärast 1317).

Aschebergid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa võeti 1634. aasta 18. juulil (vkj) Kuramaa rüütelkonna matriklisse. 1689. aastal introdutseeriti nad Rootsi rüütelkonda. 19. septembril 1814 võeti Baieri sandarmeeriakapten Mathias von Ascheberg Baieri kuningriigi matriklisse; 1822. aasta 31. jaanuaril immatrikuleeriti ta vabahärrana.

Suguvõsa liikmeid

• Krahv Rutger von Ascheberg (1621−1693), feldmarssal, Bohusläni kuberner, Skåne, Hallandi ja Blekinge kindralkuberner, mõisaomanik
• Krahv Christian Ludvig von Ascheberg (1662−1722), ratsaväe kindralleitnant, rügemendikomandör, mõisaomanik
• Parun Nikolai Pavlovitš Ascheberg (1846−?), jalaväekindral, pataljoni-, polgu-, brigaadi- ja armeekorpuse komandör, Sõjanõukogu liige
• Parun Mihhail Petrovitš Ascheberg (1833−?), tõeline riiginõunik

Reņģe mõis

Aschebergi suguvõsa mõisavaldused

• Kuramaa:
  • Reņģe (Ringen) (1574−1835)
• Vestfaal:
  • Buningmann (kuni 1317)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 120-121.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 181−183 [1].
• Fahne, Anton. Geschichte der Westphälischen Geschlechter unter besonderer Berücksichtigung ihrer Uebersiedelung nach Preußen, Curland und Liefland, mit fast 1200 Wappen und mehr als 1300 Familien. 1858. Lk 27, 30-31 [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939. Lk 1-8 [3].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 136-137.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1966. Lk 1-10.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1980. Lk 4-9.
• Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Adeligen Häuser. Dritter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1902. Lk 34-41 [4].
• Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Adeligen Häuser. Sechster Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1905. Lk 47-51 [5].
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 7-8 [6].

Välislingid

• Aschebergi suguvõsa saidil adelsvapen.com
• Aschebergi suguvõsa saidil vesture.eu
• Бароны фон Ашеберг saidil baronss.ru
• Бароны фон Ашеберг-Кетлер saidil baronss.ru