Aschach an der Donau

Aschach an der Donau
Aschach an der Donau vapp
Pindala: 6,0 km² (2018)
Elanikke: 2201 (1.01.2018)
Koordinaadid: 48° 22′ N, 14° 1′ E
Asend Eferdingi ringkonnas

Aschach an der Donau 1679. aastal

Schloss

Aschach an der Donau on vald (Marktgemeinde) Austrias Ülem-Austria liidumaal Eferdingi ringkonnas.

Aschach asub Doonau orus, Eferdingi nõo serval, Hausruckviertelis. U. 2 % piirkonnast on kaetud metsaga.

Vallaosad on: Aschach an der Donau (keskus), Ruprechting ja Sommerberg.

Ajalugu

Esmakordselt mainitud 777. aastal seoses Kremsmünsteri kloostri asutamisega. Aschach kuulus algselt Baieri hertsogkonna idaossa ja kuni 12. sajandini Austria hertsogkonda.

1490. aastal omistati Aschach Österreich ob der Ennsi vürstkonnale, ning sai 1512. aastal keiser Maximilianilt turuõiguse ja vapi. Napoleoni sõdade ajal oli linn mitu korda okupeeritud. Alates 1918. aastast kuulub linn Ülem-Austria liidumaasse. Pärast Austria annekteerimist 13. märtsil 1938 Saksa Riiki kuulus linn Gau Oberdonausse. 1945. aastal Ülem-Austria taastati.

Keldid ja roomlased Aschachis

Keldi nimi Joviacum ilmus Itinerarium Antoninianumis esmakordselt ajal, kui aastatel 211-217 valitses Rooma keiser Marcus Aurelius Antoninus, hüüdnimega Caracalla.

1838. aastal leiti Schlögenis toimunud väljakaevamistel ulatuslikud roomaaegse castra müürijäänused. Seetõttu eeldati selle sajandi keskpaigaks, et Schlögen oli Rooma leegionide loendis nimetatud Joviacum. Pärast dr Lothar Eckharti väljakaevamisi aastatel 1957-1959 tõestati: Schlögen ei saa olla Joviacum. Eckhart seostab Militum Liburnariorumit, omamoodi Italia leegioni merejalaväelasi, Aschachiga, sõjaväeüksusi Ad Mauros Eferdingiga. Muud kui strateegilised põhjused, mis räägivad sellest, et Aschach on Joviacum, on kalmistul asuv Püha Laurentiuse patroneeritud kabel, tõendid rooma ruudukujulise põhiplaani kohta ning tänavasillutiskivide ja vankriroobaste leidmine (limesi tee?) Abelstraßel.

Kuna Aschach on Joviacum, viib see meid abt Eugippiuse "Püha Severinuse eluga" lähimasse ühendusse lahkuva antiikaja kõige hämmastavamate allikatega. Püha Severin ilmus Noricumi ajal, mil Rooma valitsemine lõppes. Munga ja imetegijana avaldas ta vastupanu germaani vürstidele, kes istusid koos oma hõimudega kahel pool Doonaud. Tühjenenud Rooma asulates veenis ta kaitsetut vaest Rooma rahvast kristlikule elustiilile. Kui asjaolud olid muutunud vastuvõetamatuks, ennustas ta neile oma paiga peatset lüüasaamist ja andis korralduse ala evakueerida. Nii ka Aschachile (Joviacum). Loeme Vita Sancti Severini Eugippii'st:

"... Jumala sulane saatis kirikulaulja Moderatuse Joviacumi nimelise linna elanike juurde, mis asus Batavisest rohkem kui 20 miili kaugusel ja kes peaksid paluma seal viivitamatut põgenemist haavatavast linnast. Ka siin jäi kuulmata hästimõeldud nõuanne, et pühak saatis taas kulleri, kes peaks vähemalt Joviacumi kirikupea Maximianuse külast lahkuma ajendama. Kui ka seda sõnumitoojat ei usutud, lahkus ta kiiresti linnast. Veel samal ööl tungisid herulid Joviacumi, hävitasid asula ja viisid enamiku elanikest orjusesse. Preestri tõmbasid nad võlla."

Vita üksikasju peetakse usaldusväärseks, varasemaid kahtluseid lahendavad värskemad uuringud. Seega eeldusel, et Aschach on Joviacum, tunnistatakse, et hilisantiigi märter on Aschachi MAXIMIANUS.

Sõpruslinn

• Obernzell, Baieri, Saksamaa

Maamärgid

• Aschachi ajaloolises keskuses on keskajast pärit linnamajad ning kaunid gooti, ​​barokk- ja renessanssfassaadid ja -siseõued.
• "Doonau risti" kihelkonnakirik: 1490. aasta paiku järgneb 1371. aastal esmakordselt mainitud kirikule hilisgooti stiilis uus hoone. Peaaltarit kroonib austatud Doonau risti tervendav jõud. Selle tõid 1693. aastal kaldale kaks meremeest üleujutuses. Haiglane risti taastaja sai oma töö käigus terveks. 1784. aastal eraldati Aschach keiser Joseph II valitsuse määrusega emakirikust (Hartkirchen) ja ülendati iseseisvaks kihelkonnaks. 1976. aastal kirikut renoveeriti ja laiendati, projekteeris Clemens Holzmeister.
• Vana raekoda.
• Aschachi loss: härrastemaja on Harrachi krahvide endine asukoht. 16. sajandist pärit härrastemaja peatiiva sisehoovis on kaaristud kõigil kolmel korrusel. Idatiiva ehitas 1709. aastal Johann Lucas von Hildebrandt, samuti kabeli altari. Loss on eraomanduses.
• Kraftwerk Aschach: hüdroelektrijaam ehitati aastatel 1959–1964 ja see oli kunagi Euroopa suurim hüdroelektrijaam.
• Schopper ja kalandusmuuseum. Muuseum tutvustab Aschachi turu ajalugu seoses laevaehituse ja laevandustraditsiooniga Ülem-Donaul. Schopper muuseum tutvustab laevaehituse ajaloolist käsitööd ning ka nende käsitööliste gildide sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda. Lisaks näidatakse Zehner Trauner viimast originaali. Kalandusmuuseum näitab kaubandusliku ja harrastuskalanduse arengut Ülem-Austria piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu Doonau ülemjooksule.

Transport

Lisaks tuhandeid aastaid peamiseks liiklusteeks olnud Doonaule ühendati Aschach 1886. aastal Aschacher Bahniga (Aschach - Eferding - Wels) tänapäevase transpordisüsteemiga.

Elektrijaama ehitamise ajal pikendati raudteed läbi Aschachi kuni elektrijaamani (seejärel see lammutati).

1962. aastal asendati parvlaev ("Lendav sild") jõel kaugemal allpool asuva sillaga ja seega ühendati Mühlvierteli piirkond ja keskne piirkond teineteisega.

Bussiliinid pakuvad regulaarset bussiühendust naaberlinnade vahel, sealhulgas Wels, Linz ja Passau Baieris.

Haridus

• Lasteaed
• Põhikool
• Keskkool