Arvo Ots

Arvo Ots (26. juunil 1931 Pärnu – 9. jaanuar 2022) oli eesti energeetikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1983).

Haridus

Lõpetas 1950. aastal eksternina Tallinna 2. Keskkooli ja 1955. aastal TPI mehaanikateaduskonna soojuselektrijaamade eriala (cum laude). Õppetöö kõrvalt töötas ta soojustehnika kateedri vanemlaborandina ning pärast ülikooli lõpetamist mõnda aega teaduste akadeemia energeetika instituudi nooremteadurina. Aastatel 1955–1958 oli ta TPI aspirant (praeguses mõistes doktorant) ning 1958. aastal kaitses ta samas tehnikakandidaadi (praegu võrdsustatud PhD kraadiga) väitekirja „Tolmpõlevkivi põlemine“ ning 1962. aastal sai ta dotsendi kutse.

Tehnikadoktori väitekirja „Soojusfüüsikalised ja keemilised protsessid põlevkivi tolmküttekolletes“ kaitses Arvo Ots Eesti teaduste akadeemia juures 1968. aastal. Järgmisel aastal sai ta professori kutse.

Ta täiendas end Moskva Üleliidulises Soojustehnika Instituudis 1971; Budapesti Tehnikaülikoolis 1974; Toronto Ülikoolis 1990, Åbo Akademis 1992.

Töökäik

Aastatel 1955–1960 oli A. Ots Eesti NSV TA Energeetika Instituut nooremteadur. Alates 1959. aastast oli Arvo Otsa tegevus teadlase ja õpetlasena seotud Tallinna tehnikaülikooliga. Ta oli algul soojusenergeetika kateedri tunnitasuline õppejõud, 1960–1966 dotsent, 1966–1968 vanemteadur, 1968–1991 professor ja soojusenergeetika kateedri juhataja. Pärast taasiseseisvumist: 1991–2002 oli ta soojustehnika instituudi direktor, 2001−2003 erakorraline professor ja 2003−2015 vanemteadur. Alates 2003 oli Arvo Ots Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor.,

Clausthali Tehnikaülikooli (Saksamaa) külalisprofessor 2000–2001. ,

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Arvo Ots 1983. aastal energeetika ala. Ta kuulus akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. Oli pikaaegne Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige.

Teadustöö

Arvo Ots on üks põlevkivi põletamise alase teoreetilise teaduse alusepanijaid. Tema uuringute fookuses oli soojuselektrijaamade aurukatelde kolletes toimuvad protsessid, algul võimalused vananenud restkatelde asendamiseks tolmpõletamisseadmetega ja edasi keevkihtkatelde teooria ja praktika. Tunnetuslikult olulised olid mitmest fraktsioonist koosneva kütuse püsivmahulise põlemisteooria loomine, termilise piirikihi mõju selgitamine kiirgussoojusülekandele koldes, aurukatla küttepindade korrosioon-erosiivse kulumise ja metalli oleku kindlakstegemine äkkjahutuse tingimustes. Tema uurimistöö oli oluliseks aluseks suure võimsusega põlevkivienergeetika seadmete loomisel Eesti elektrijaamades.

Poole sajandi jooksul õpetas Arvo Ots Tallinna Tehnikaülikoolis peamiselt soojusjõuseadmete valdkonna aineid, oli kolme NSV Liidu doktoritöö ja paljude teaduste kandidaadi ja PhD väitekirjade juhendaja. Tema juhendamisel on kaitstud 3 doktori- ja 20 kandidaadiväitekirja. Arvo Ots osales Eesti Vabariigi energiaseaduse väljatöötamisel ja juhtis kollektiive Eesti energeetika arenguprogrammide koostamisel.

Töid

Temalt ilmus üle 500 teaduspublikatsiooni, sh monograafiad, õpikuid ja õppematerjale ülikoolidele.

• "Soojustehnika" 1966, 1976,
• "Termodünaamika" 1972,
• "Soojustehnika aluskursus" 2011;

• "Процессы в парогенераторах при сжигании сланцев и канско-ачинских углей" (Moskva) 1977,
• "Коррозия и износ поверхностей нагрева котлов" (Moskva) 1987,
• "Põlevkivi põletustehnika" (Tallinn) 2004,
• "Oil Shale Fuel Combustion" (Tallinn) 2006,
• "Tahkekütuse keevkihtpõletustehnika" 2016

Tema nimel on 18 autoritunnistust. ,

Teaduskorralduslik tegevus

Arvo Ots osales Eesti energeetikaseaduse väljatöötamisel ja Soome-Eesti energeetika koostöögrupi töös; ta oli TTÜ tööstusliku soojustehnika laboratooriumi teaduslik juhendaja; NSV Liidu Kõrgema Atestatsioonikomisjoni liige; Kõrgema Atestatsioonikomisjoni poolt moodustatud doktori- ja kandidaadiväitekirjade kaitsmiskomisjoni esimees TPIs, Eesti Teaduste Akadeemia Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna akadeemik-sekretäri asetäitja ; Eesti Teaduste Akadeemia Termofüüsika Elektrofüüsika Instituudi teadusnõukogu liige; Eesti Vabariigi teaduspreemiate komitee liige; AS Eesti Põlevkivi, AS Narva elektrijaamade ja AS Tallinna Soojuse nõukogu liige; ajakirja Oil Shale peatoimetaja asetäitja, toimetuskolleegiumi liige; rahvusvaheliste teadusajakirjade Thermotechnica ja Thermal Science'i toimetuskolleegiumi liige; AS Eesti Energia teaduslik konsultant; Eesti Teaduste Akadeemia põlevkivinõukogu esimees; Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu ja Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liige; osales Eesti energeetika arendusprogrammide koostamisel; rahvusvaheliste teaduskonverentside International Conference on Plant Conditions & Life Managementi, Advances in Engineering Heat Transferi ja Circulating Fluidized Bed Combustion Conference'i korralduskomisjoni liige. Arvo Ots oli Tallinna Teadlaste Maja liige.

Tunnustus

• Nõukogude Eesti preemia "Eesti põlevkivi energeetiline kasutamine" eest (kollektiivselt) 1970
• Nõukogude Eesti preemia "Aurukatelde küttepindade korrosioon-erosiivne kulumine" eest (kollektiivselt) 1980
• Eesti NSV teeneline teadlane 1981
• Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik 1983
• Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige 1996
• Eesti Teaduste Akadeemia medal 2001
• Valgetähe IV klassi teenetemärk 2002
• TTÜ teenetemedal Mente et Manu (nr 14) 2003
• USA Mehaanikainseneride Assotsiatsiooni (ASME) liige 2005
• Aasta Insener 2005 ja 2006
• Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 2010

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 302–304
• Arvo Ots Eesti TA kodulehel
• Arvo Ots Eesti Teadusinfosüsteemis

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.