Arvo Haug
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2022) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2022) |
Arvo Haug (sündinud 14. mail 1938 Tallinnas) on Eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 1957. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna raviosakonna, oli psühhiaatriaringi vanem, sai Koos E. Rebase ja V. Mustaga üleliidulisel üliõpilaste uurimistööde konkursil audiplomi.
Haug oli aastal 1963 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla psühhiaater, 1964–1968 laevaarst (laevad Burevestnik, A. H. Tammsaare, Joh, Ruven, Kr. Raud, Inei jt), 1968–1973 Tervishoiuministeeriumi Ravi- ja Profülaktilise abi Valitsuse ülema asetäitja, 1973–1979 Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla dispanseri psühhoterapeut ja seksuoloogiakabineti juhataja, 1979–1993 peaarst, 1988–1992 Eesti peapsühhiaater, 1989–1991 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige, 1993–2003 Riigikogu VII, VIII, IX koosseisu liige, president Lennart Meri ümarlaua liige, keskkonnakomisjoni esimees.
Haug oli 1988. aastal NSV Liidu Arstide I Kongressi Eesti delegatsiooni juht, aastatel 1991–1992 Eesti Karskusühingu esimees. Tal on 1990. aastast kõrgema kategooria tervishoiujuhi kvalifikatsioon ja 1992. aastast kõrgema kategooria psühhiaatri kvalifikatsioon, 2001. aastal lõpetas Soome Vabariigi Kõrgemad Riigikaitsekursused. Haug on olnud Tallinna linnavolikogu kolme koosseisu liige, tarbijakaitsekomisjoni esimees, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnaapteegi ja Paljassaare sadama nõukogu[viide?], GLOBE'i[viide?], Eesti Rooma Klubi[viide?], MTÜ Eesti Vabaduse Eest!, Arstid Parlamendiliikmed täitevkomitee (IMPO), MTÜ Peningi park ja Peningi mõis juhatuse, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi, Eesti Vanamootorratta klubi Unic-Moto liige. Ta hobideks on vanaaegsed mootorrattad ja autod, eestikeelne kultuur 78 p/min grammofoniplaatidel. Ta on teinud uurimistööd tervishoiukorralduse, psühhiaatria, tööravi, hingehaiguste ja perekonnatervise vallas, levitanud terviseharidust.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957 Eesti NSV I Noorsoofestivali laureaat
- 1985 Terveysrintama auliige
- 1996 Pariisi medal
- 2001 Riigivapi V klassi teenetemärk
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1986 Külastamisaeg. Näidend.
- 1992 Vanaema Vilma jutud
- 1995 Üleskeeratav raadio. Kütaaluse Kata riigisaladused
- 2008 Arvo Haug – Alati sama.
- 2011 Matsmõisnik. Näidend.
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Minu tervishoid" (16.06.87, Sirp ja Vasar)
- "Palju kära, vähe villa" (06.09.88, Õhtuleht)
- "Eesti asi ja vene küsimus" (15. ja 17.10.90, Õhtuleht, Vetšerni Tallinn)
- "Hakkame mehed minema" (13.12.90, Rahva Hääl)
- "NL Rahvasaadikute IV Kongress (17.–27. dets. 1990, IV köide. Kõne stenogramm" lk 368–369)
- "Inimõigused ja psühhiaatria" (10.04.91, Rahva Hääl)
- "Skisofreenilise ühiskonna haiguslugu" (29.11.91, Eesti Ekspress)
- "Eesti delegatsioon NSVL I Arstide Kongressil 1988a" (Eesti Arst 6, 2008)
- "Eesti iseseisvus võideti Moskvas (kirjastus Argo 2016, lk 217–247)
- "Tegijad" T. Tootsen (Tallinn 2003, lk 81–99)
- "Ikkest vabaks päev !" (23.08.17, Kesknädal )
- Eesti kirurgiast läbi aegade II (Tartu 2017, lk 321-327)
- Eestimaa Rahvarinne 30 (lk 294-304)
- Minu tee. Viis: Calvin Harris, sõnad ja esitus: A. Haug
- Põrgutee. Viis: Chris Rea, sõnad ja esilus A. Haug
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli rätsepaäri omanik Woldemar Haug, ema Miralda-Ludmilla Haug, õde mükoloog Urve Kalamees, abikaasa on ooperilaulja Aiki Haug, tütar Merle Mallene.