Mine sisu juurde

Arutelu:Vene vojevoodkond

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Peaks vist ikka olema Ruśi vojevoodkond. Andres 14. mai 2006, kell 19.56 (UTC)

"Województwo ruskie" on eesti keeles ilmselgelt "Vene vojevoodkond". Vastasel korral peaks ju olema ka "Valge-Ruś" ja "Puna-Ruś". See on ju keele risustamine.--Nahkhiir 16. mai 2006, kell 08.56 (UTC)
Küsin Peeter Pälli arvamust. Andres 16. mai 2006, kell 15.04 (UTC)

Peeter Pälli arvamus:

See on keeruline küsimus ja nõuab lihtsalt kokkuleppimist. Erikeelsed etnonüümid on meie maailmapildi selles osas põhjalikult sassi löönud. Russ / Ruthenia jne on üks idaslaavlaste ala nimetusi, mille nad ühe oletuse järgi on saanud Skandinaaviast (ning on seega meie Rootsi nime sugulased..) Meie nimi "Vene" on samuti algselt pärit lääne poolt, sest veneetide (ehk vendide) hõimu otsesed järeltulijad on tänapäeva sorbid.

Sorbide nimetus omakorda on suguluses serblaste nimetusega. Ja lõpuks on slaavlaste termin, mis seostub Slovakkia, Sloveenia, Slavoonia, Jugoslaavia jms-ga... Need neli tüve esinevad slaavlaste tähenduses eri keeltes eri aegadel eri hõimude kohta. Sakslased nimetavad slaavlasi ajalooliselt vendideks (Wenden) ja seda näitavad nt Sloveenia kohanimede saksa vasted (seal esineb sageli Wendisch ~ Windisch).

Nimede ajaloolist kujunemist ja seoseid vaadates võib Vene vojevoodkond sobida, sest tunneme ka ju Kiievi-Venemaad ehk Vana-Venet (~-Venemaad).

Ruthenia tüve on samuti eesti keelde mugandatud ja nt 1940. a VÕS tunneb Ruteeniat (eeskätt Karpaadi Ruteenia, nüüdse Taga-Karpaatia tähenduses, ent ajalooliselt on see mõiste laiem).

Seepärast võib kompromissina pakkuda Vene ehk Ruteenia vojevoodkond, poolapäraselt Rus', Rus'i vojevoodkond. Ruteeniaga seostub teatavasti russiinide nimetus.

Muide ei oleks vist õige kategooriliselt väita, et Vene tähendab üksnes Russi ja Venemaa Rossijat. Niisugust vahet võib mingis kontekstis üritada teha, aga sellest ei pääse mööda, et eesti keeles on paljud nimed käibel nii maa-lõpulistena kui ka ilma. Venekeelne Rossija on minu teada Peeter I käibele võetud uus nimi, et anda maale õilsam ladina/kreekapärane nimi, seda eesti keeles otseselt jäljendada ei saa.

Andres 28. mai 2006, kell 09.59 (UTC)

Arvan, et vaidlustus ei ole enam õigustatud.--Nahkhiir 30. mai 2006, kell 09.00 (UTC)
Hulk Poola vojevoodkondi on tänagi poolapäraste nimedega. Podkarpacie vojevoodkond näiteks. "Ruś'i vojevoodkond" ei tekita juurde uut tekita piirkonnanime (mis on ajaloos seotud ainult selle vojevoodkonna kui haldusüksusega), sellenimelist ajaloolist regiooni selles piirkonnas, kus vojevoodkond asus, ei eksisteeri. Väidan seda, tuginedes mh Poola entsüklopeedilistele allikatele. - Urmas 30. mai 2006, kell 09.11 (UTC)
Üks asi on sõna tõlge, millest PPäll kirjutas. Teine asi on sisuline tähendus. Tuimalt ja automaatselt kõiki Rus-tüvelisi Venedeks tõlkida ei saa ja ei tohi. Sellisel juhul tuleks kõikidest Russkojetest teha Vened, Litovskojetest Leedud jne. - Urmas 30. mai 2006, kell 09.21 (UTC)
Arvan, et Peeter Pällil polnud lihtsalt võimalik meilis märkida ś-tähte või see muundus. Vaevalt ta mõtles, et siin ülakoma peab olema.
Palun lepi ise Peeter Pälliga kokku. Sul pole mõtet meiega vaielda. Andres 30. mai 2006, kell 09.18 (UTC)


Minu meelest on tema järgi aktsepteeritavad kõik kolm nimekuju, kuid ta peab eestikeelseid eelistatavateks. Kui Sa ei ole temaga nõus, esita talle oma argumendid. Kui Sul õnnestub teda veenda, siis oleme ka meie nõus. Andres 30. mai 2006, kell 09.23 (UTC)

Va<idlustust ei tohiks ühepoolselt maha võtta. Andres 8. august 2006, kell 17:16 (UTC)

Yks asi, millest kogu lugu sõltub, on ka russiini rahvas. Kas russiinid ise või yldse keegi arvab, et russiini keel või russiinide rahvas oli sel ajal olemas? Kuidas seda ala russiini keeles nimetatakse? Kuidas me yldse Russiinimaad (otsisõna Podkarpatska Rus on siin abiks) eesti keeles nimetama peaksime? Ohpuu 16. august 2006, kell 12:46 (UTC)

Russiinid ei puutu siin asjasse. Russiinide asuala jääb eemale – kunagise Ungari valdustesse. See on piirkond, mida ajalooliselt tuntakse nimega Galiitsia. Kunagi on selle nimi olnud ka Puna-Vene (ehk mitte täpselt sellistes piirides).
See slovaki artikkel on Taga-Karpaatia kohta.
Pigem on abi sellisest haldusüksusest (see vojevoodkond seda ju samuti on) nagu Podkarpacie vojevoodkond. [siin tuleb silmas pidada, et slovakid ja poolakad vaatavad Karpaate eri külgedelt: seega on ühe "Karpaatide-alune" teisele "Karpaatide-tagune"] - Urmas 16. august 2006, kell 13:07 (UTC)


Russiinid elavad just seal Kagu-Poolas, Slovakkias, Ukrainas, Ungaris ja isegi Serbias. Andy Warholi vanemad olid samuti Slovakkia russiinid ja pärit päris poola piirilt. Aga tehti ju ammendav vikipedagoogiline otsus."Sul pole mõtet meiega vaielda."

Kökk Mökk

Selle lause mõte oli selles, et kohanimesid ei kehtesta Vikipeedia. Palun esita argumendid Peeter Pällile. Andres 2. september 2010, kell 21:17 (EEST)[vasta]
Võib muidugi ka ajaloolastega konsulteerida. Andres 2. september 2010, kell 21:29 (EEST)[vasta]

Vaidlustusel peab olema ka mingi alus. Seda ei ole toodud. Sellepärast tuleks minu meelest vaidlustus maha võtta. Andres 2. september 2010, kell 21:28 (EEST)[vasta]

Kas kohanimed kehtestab nüüd Peeter Päll? Kunagi oli vist põhimõte, et kohanimesid tarvitatakse algkeele ametlikul latiniseeritud kujul. Põhimõtteliselt saaks ju selgitada, et "Województwo ruskie" tähendab "Vene lääni" vms. Kusjuures see "Vene" on ikka Kiievi Vene, aga kuna eesti isetargad ju viitama ei pea, siis võib siin midaseganes vikipodiseda.

Mökk Kökk

Kui Vikipeedia tegijate hulgas on lahkarvamusi, mida ei saa lahendada puhtalt faktide pinnalt, siis ei jää üle kui tugineda võimalikult autoriteetsele arvamusele. Kohanimede osas on kõige autoriteetsem Peeter Päll. Ajalooliste kohanimede puhul võib appi võtta ka ajaloolaste arvamuse.
KNAB-is on fikseeritud keelekorraldajate seisukoht paljude nimede asjus, mis suuresti tugineb Peeter Pälli arvamusele. Me oleme võtnud selle aluseks, välja arvatud valgevene ja Lõuna-Korea nimed (viimaste osas on meil vist konsensus, et tuleb KNAB-i pakutu juurde tagasi minna). Sealt on näha, et eestikeelne põhinimi ei lange kõigil juhtudel kokku algkeele ametliku latiniseeritud kujuga. (Muide, latiniseerimisel ei pruugita lähtuda vastava riigi omaladinast).
Kas sinu meelest tuleks kasutada nimekuju Województwo ruskie?
Viitamine on meil väga soovitatav, kuigi seda enamasti ei tehta, aga millele praegusel juhul saaks viidata või peaks viitama? Andres 3. september 2010, kell 00:02 (EEST)[vasta]
Või teiste sõnadega, millisele autoriteetsele allikale saaks või tuleks tugineda? Andres 3. september 2010, kell 00:03 (EEST)[vasta]


Ma saan aru, et boss ei pea ju üldse viitama. http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Armeenlased&action=historysubmit&diff=2164881&oldid=2164851 Peeter Päll oli ju see mees, kes kehtestas Gruusia asemele Georgia lähtuvalt maa kaitsepühakust kuigi võiks ju kasutada nende omanimetust Sakartvelo, mis sobiks ka eesti keele foneetikaga paremini. Küsige Pällilt, kes oli Puna-Vene pühak ehk mõtleb midagi välja: http://en.wikipedia.org/wiki/Ruthenian_Voivodeship Kas AAvikut ei taha esile manada?

Sikk Sakk

Palun selgita oma mõtet ilma irooniata. Ma ei saa aru, mida Sa öelda tahad.
Vaata KNAB-i. "Gruusia" asemele ei ole kehtestatud "Georgia", vaid "Georgia" on fikseeritud "Gruusia" kõrval rööpnimena. Kohalikke nimesid võib alati kasutada, järelikult võib öelda ja kirjutada ka "Sakharthvelo" (gruusia-eesti transkriptsioonis). Mina isiklikult ei leia, et gruusiapärane nimi eesti keele foneetikaga paremini sobiks.
Mida Sa viitega inglise vikile tahad tõendada või näidata? Andres 3. september 2010, kell 09:46 (EEST)[vasta]