Mine sisu juurde

Arutelu:Varjatud elud

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

miks tegelaste nimikiri ei kõlvanud?--Hendrix 24. oktoober 2007, kell 15:51 (UTC)

mis eesmärgil nii rohkesti rasvast kirja?--Hendrix 25. oktoober 2007, kell 15:53 (UTC)

Rasvane tekst tuleks eemaldada --Dj Capricorn 25. oktoober 2007, kell 15:54 (UTC)

Tegelaskujud[muuda lähteteksti]

Mulle ei meeldi mitte üks põrm see, et tegelaskujudest eraldi artikleid vorbitakse. Oleks veel, et tegu oleks mingi väga tuntud ja väheste tegelastega raamatu/film/sarjaga aga ei.

Mina leian, et tegelaskujud peaks koondama sellesse samasse artiklisse või äärmisel juhul looma eraldi artikli tegelaskujud sarjas "Varjatud elud" vms. ning iga tegelaskuju nimest tegema ümbersuunamise #REDIRECT[[Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud"#Mingi tegelaskuju]] iffcool 6. veebruar 2008, kell 17:10 (UTC)

Minu meelest on jälle kasutajale mugavam, kui tegelaskuju on eraldi artiklis. Ülevaade peaks olema artiklis Varjatud elud. Andres 7. veebruar 2008, kell 00:45 (UTC)
Soome vikis on kümmekonnast sarja tegelasest omaette artikkel. Ja Soomes on see sari väga tuntud. Andres 7. veebruar 2008, kell 16:33 (UTC)
Soomes võib see väga tuntud olla aga Eestis mitte (loodan vähemalt, ei tea eriti Eestis jooksvaid seepe). Minu arust oli juba Harry Potteri tegelaste juures idiootsus kõiki eraldi artiklitesse paigutada. Nende seebitegelastega on see aga lausa absurd. Tegelaskujude kohta saab teha koondartikli. Näitlejatest võivad olla eraldi artiklid aga see oleks ka kõik. Või on Eesti Vikipeediasse nõnda hädasti uusi artikleid juurde vaja, et kõlbab igasugu p**** artikleid vorpida? Meil peaks siin ikka entsüklopeediaga tegu olema! iffcool 7. veebruar 2008, kell 21:05 (UTC)
Minu meelest ei ole see entsüklopeedilisusega vastuolus. Leian, et artiklid tegelaskujude kohta on normaalsed ja vajalikud, kui teos ise väärib artiklit. Kui keegi tahab midagi teada konkreetse tegelase kohta, miks ta peaks siis hakkama seda otsima pikkadest koondartiklitest?
Kui miski on väga tuntud mujal, kuid mitte Eestis, siis ongi ju tarvis seda tutvustada. Andres 8. veebruar 2008, kell 08:56 (UTC)
See, et antud asi Eestis tuntud ei ole, ei anna veel põhjust selle tutvustamiseks. Iga asjaga ei ole vaja tutvust teha! Kui näiteks võõrliik nagu Sosnovski karuputk, mis Eestis veel poole sajandi eest tuntud ei olnud, vääris eestlastele tutvustamist? Me kõik teame, kui kasulikuks osutus see "hea meetaim". Ma leian, et ebavajalike teadmiste levitamine ei ole sugugi targem ettevõtmine.
Kui keegi arvab veel, et need kaks lauset, mis iga tegelase kohta käivas artiklis leiduvad, ei vääri ühte artiklisse kokkutõstmist, siis andku sellest kohe teada, sest muidu tõstan ma need omavoliliselt kokku. iffcool 8. veebruar 2008, kell 17:26 (UTC)
Võiks ikka enne asja arutada. Kui Sina võid need omavoliliselt kokku tõsta, siis võin mina nad ka omavoliliselt lahku tõsta:-)
Meil on ju palju nupukesi; ega see ei tähenda, et nad jäävadki nupukesteks või et või et nad peaks millegagi kokku tõstma. Mõne tegelase kohta on soome vikis päris pikk artikkel, ja arvata on, et nad täienevad.
Minu meelest ei saa arutleda nii, et kui asi mind ei huvita või see asi mulle ei meeldi, siis see ei vääri tutvustamist. Küllap on ka neid, keda asi huvitab ja kes sellest rohkem teada tahavad. Andres 8. veebruar 2008, kell 20:55 (UTC)
Juhul kui seda sarja Eestis ei näidata, ei saa minu arvates leiduda inimesi, kellele need tegelased võiksid huvi pakkuda. Eriti veel, kui need artiklid koosnevad kõik ainult kahest lausest. Ka Vikipeediasse on need topitud arvatavasti ainult reklaami eesmärguil aga selline reklaam ei tohiks siia ju sobida.
Ma mainisin varem, et mulle ei meeldinud isegi see, kui Harry Potteri tegelastest eraldi artiklid tehti (paljudes Vikipeediates on kõrvaltegelased koondatud ühte artiklisse ja tegelase nimelt suunatkase sinna koondartiklisse selle tegelase juurde). Samamoodi on minu seisukoht olnud, et entsüklopeedia artikleid ei tohiks teha kõigist inimestest, vaid ainult nendest, kes ka avalikkusele huvi pakuvad/on midagi märkimisväärset saavutanud. Need seebitegelased klassifitseeruvad minu jaoks samasse kategooriasse mingite külajoodikutega, kellest minu arvates artiklit kohe kindlasti vaja ei ole. Neid võib ainult mõne artikli osas mainida (antud näite puhul võiks neid mainida sellesama küla artiklis, kus nad elaksid, et nt. 10% küla täisealistest meestest on joodikud vms.). iffcool 9. veebruar 2008, kell 11:57 (UTC)
Ma ei arva, et need artiklid on siia topitud reklaami eesmärgil. Mida siin reklaamida on? Küllap on tegemist sarja fänniga.
Eestis on vaadatud ka Soome TV-d (ma ei tea, kuidas nende võimalustega praegu on). Ma ei tea, kui palju sellel sarjal Eestis on vaatajaid olnud, Soomes igatahes on vaatajate arv miljoni kandis. Eesti keelt mõistvaid inimesi on muide ka Soomes. Väide, et Eestis (või eesti Vikipeedia lugejate seas) ei saa leiduda inimesi, kellele selle sarja tegelased huvi pakuvad, on minu meelest põhjendamatu. Igatahes mulle pakuvad nad küll huvi. Isegi kui seda sarja mitte vaadata, arvan ma, et inimestele, kes sellest sarjast midagi ei tea, jääb Soomes nii mõndagi arusaamatuks. Andmed populaarkultuuri kohta on kindlasti vajalikud. Mis puutub sellesse, et nad koosnevad kahest lausest, siis see ei pea ju nii jääma.
Minu meelest ei ole nad võrreldavad külajoodikutega, sest erinevalt külajoodikutest on nad avalikud.
Võib ju vaielda selle üle, kas igaühe kohta teha eraldi artikkel. Mina isiklikult pooldan sellistel juhtudel eraldi artikleid, sest see teeb esituse selgemaks. See ei välista koondartikleid. Kui artikkel läheb pikaks, on eraldi artiklid igatahes vajalikud. Pole aga põhjust eeldada, et eesti vikipeedias peaks olema lühem esitus kui soome vikipeedias. Andres 9. veebruar 2008, kell 12:25 (UTC)
Ma tean, et sulle meeldiks, kui kõigest oleks artiklid aga ma ei ole sellega ka kunagi nõustunud.
Muide ka külajoodikud on selle küla elanikele võrdlamisi avalikud tegelased.
Kui need tegelased ka sellesama sarja artiklisse koondada, ei lähe artikkel veel liiga pikaks. Saaks ainult normaalse pikkusega artikli, kus oleks ka natuke tegelasi kirjeldatud, mitte piirdutud ainult nende ülesloetlemisega. Tegelaste nimed saaks muuta aga ümbersuunamislehekülgedeks. iffcool 9. veebruar 2008, kell 12:45 (UTC)
Jah, ma eelistan üldiselt eraldi artikleid, aga see on minu seisukoht, mida ma ei taha peale suruda, vaid ainult kaitsta.
Külajoodikud on küla elanikele avalikud küll, kuid mitte Vikipeediale.
See on tõsi küll, et niisugune artikkel, mida Sina mõtled, ei lähe vähemalt niipea mitte võimatult pikaks. Arvan siiski, et ta läheks lõpuks ikkagi nii keeruliseks, et sealt oleks raske ühe tegelase kohta infot kätte saada. Aga need on põhiliselt üldised kaalutlused, miks ma eelistan eraldi artikleid või vähemalt ei tahaks ära kaotada artikleid, mis juba loodud on. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:14 (UTC)
Määrav ei ole pikkus, vaid struktuuri selgus. Sellepärast tahaksin, et asjadest ja mõistetest, millel on selgepiiriline nimi või nimetus, oleks eraldi artikkel, olenemata sellest, kui pikk või lühike see on. Teisalt ma ei tahaks heameelega näha pika artikli tükeldamist ainult pikkuse pärast. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:16 (UTC)
Milles probleem? Eesti Vikipeediast kaob paar artiklit ära? Praegusel juhul on need ju nõnda naeruväärselt lühikesed, et puudub vajadus isegi eraldi tegelasi kirjeldava artikli järele. Kui kirjeldused oleksid pikemad võiks alati luua spetsiaalselt tegelaste kirjeldamisele suunatud artikli ja kui mingil põhjusel tekib kunagi vajadus eraldi artiklite taasloomiseks, saab olemasolevast materjalist need kiiresti luua.
Muide. Mul on paha komme enda seisukohti alati peale suruda ja minu seisukohad on visad püsima. Seega ei tasu loota, et ma oma arvamust muutma kiirustaksin. iffcool 9. veebruar 2008, kell 14:23 (UTC)
Noh, meil on erinevad seisukohad, ja nähtavasti nii jääbki. Võib-olla tuleb hääletus teha. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:37 (UTC)
Minu arvates on nõnda lühikeste artiklite puhul parem, kui nad on kokku koondatud ühte artiklisse, sest sellisel juhul on sellest materjalist parem ülevaade ja lihtsam on luua igasugu võrdlusi ja teha järeldusi. iffcool 9. veebruar 2008, kell 14:25 (UTC)
Mis puutub sellesse, siis omaette artiklid ei välista ülevaatlikku artiklit või alajaotust. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:37 (UTC)
Praegusel juhul ei võimalda omaette artiklid mingit ülevaatlikust. Kui sa minu seisukohaga ei nõustu, siis oleks tõesti hääletust tarvis. Muidu ma jäängi oma seisukohta kaitsma ja see praegune viga jääbki parandamata. Ega ma muidu oma koolis väitlusringi loonud :) iffcool 9. veebruar 2008, kell 14:51 (UTC)
Olen nõus, et praegusel kujul ei võimalda omaette artiklid piisavat ülevaatlikkust. Tahan lihtsalt öelda, et ülevaatlikkuse saavutamiseks võib neid koondartikliga või -alajaotusega täiendada. Seega võib teha sedasama, mida Sa niigi plaanid teha, kuid omaette artiklid ikkagi alles jätta. Seetõttu ei takista eraldi artiklid ülevaatlikkust ning Sinu argument ei põhjenda nende kustutamise vajadust. Kuidas Sulle meeldiks niisugune lahendus?
Arvan, et kõige mõistlikum oleks selline lahendus, mis arvestab erinevat tüüpi kasutajate vajadusi ja üldse erinevaid vajadusi. Ma ei ole kordagi öelnud, et ülevaateid ei tohiks olla. Miks ei võiks olla mõlemad?
Nagu ma aru saan, oled Sa loobunud seisukohast, et info selle sarja ning selle tegelaste kohta on ebavajalik.
Minu meelest ei ole meil eesmärgiks väitlemine, vaid asja arutamine. Argumenteerida oskan aga minagi:-) Andres 9. veebruar 2008, kell 15:15 (UTC)
Minu jaoks on see sari endiselt ebavajalik ja tegelased tähtsusetud aga ma olen jõudnud arusaamisele, et sinu selles osas ümber veenmiseks kuluks liiga palju klahvivajutusi ja vaba aega ning oma sõrmede tervise huvides ma seda väldiksin.
Ma ei pea nende artiklite allesjätmist aksepteeritavaks lahenduseks. Ma rääkisin varem Harry Potteri kõrvaltegelastest artiklite loomise kohta, et inglise Vikipeedias on need koondatud ühte artiklisse (vaata näidetena: [1] ja [2]) ning iga tegelast nime järgi otsides suunab ümbersuunamislehekülg otsija just koondartiklitesse õige koha peale. Minu arust on see parim varjant. iffcool 9. veebruar 2008, kell 15:28 (UTC)
Las need eraldi tegelaskujude artiklid esialgu jäävad. Ma imestasingi, miks on vaja Harry Potteri kõrvaltegelastest nii pikka ühist artiklit osades vikides. Las need artiklinupukesed olla. ei näri nad kedagi. avjoska 9. veebruar 2008, kell 15:41 (UTC)
Kui materjalid sellest sarjast on Sinu meelest ebavajalikud, miks Sa siis neid rahule ei jäta ega tegele vajalikumate asjadega? Ükski materjal ei ole ju kõigile lugejatele vajalik.
Kas pole mitte nii, et peaks arvestama võimalikult paljude erinevate vajadustega? Koondartikkel teeb esituse ülevaatlikumaks, eraldi artikkel aga selgemaks. Kui artiklis on olemas eraldi alajaotus, miks siis mitte teha eraldi alajaotust? Ülevaatlikkus kaob niipea, kui need alajaotused on pikemad kui paar rida. Veel ülevaatlikum oleks, kui poleks eraldi alajaotusi. Andres 9. veebruar 2008, kell 15:47 (UTC)
Tore, et keegi viitsib oma aega kulutada Andresega vaidlemise peale. Olen ka protseteerinud selliste artiklite vastu ja olen Iffcooliga selles osas nõus. Minu arust on sellised nupukesed mõttetud, sest uut infot sealt praktiliselt ei saa. Huvilisele oleks lihtsam, kui kõik oleks ühele lehel koos, mitte klõpsida linke, mille taga peaaegu midagi ei ole. Eraldi artikli võiks alles siis teha, kui mõne tegelase kohta kipub jutt liiga pikaks minema. Selles osas võiks hääletuse teha, ma ei tahaks aasta aega oodata. Selle aja jooksul võib halvemal juhul tekkida siia tuhandeid artiklinupukesi ladina-ameerika seebikate kõrvaltegelaste kohta, mis viiks Vikipeedia kollase ajakirjandusega ühele pulgale ja peletaks siit niimõnegi tõsiselt võetava kaastöölise minema. --Metsavend 11. veebruar 2008, kell 12:46 (UTC)
Kas sobiks varjant, et laseme neil artiklitel rahulikult tekkida ja kui nad jäävadki sellisteks pisikesteks tekstijuppideks liidame need ühte koondartiklisse. Kui tegelase kirjeldused muudetakse väga põhjalikeks, laseme neil eraldi artiklitena esineda. Kompromiss?
Muide, kas on sobilik nendes artiklites tegelaste vanuseid mainida? Kas vanused selle sarja jooksul ei muutu? iffcool 9. veebruar 2008, kell 16:25 (UTC)
Muidugi muutuvad, kusjuures tegevus toimub tänapäeval. Sünniaeg on antud, nii et vanus on üleliigne.
Aga millal on kontrollaeg? Kui kaua me laseme neil tekkida? Andres 9. veebruar 2008, kell 16:34 (UTC)
Pakun kontrollajaks 9. veebruari 2009. aastal. avjoska 9. veebruar 2008, kell 16:40 (UTC)

Ja ikkagi. Oleks loomulik, kui näitlejatest tekiksid ennem artiklid ja siis alles tegelaskujudest. avjoska 10. veebruar 2008, kell 17:18 (UTC)

Minu meelest mitte tingimata. Huvi võib ju olla suunatud seriaali sisule, nii et tegelaskujud on huvitavamad kui näitlejad. Andres 11. veebruar 2008, kell 12:11 (UTC)
Kontrollajast on kuu aega möödas. Olukord paremaks muutunud ei ole. Tekitan artikli Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud" ja koondan tegelaste kohta käiva informatsiooni sinna. Tegelaskujude artiklitest saavad ümbersuunamisleheküljed. Vastuväited? iffcool 9. märts 2008, kell 12:33 (UTC)
Kontrollajani on ligi aasta aega.
Teiseks, ma olen teinud mõnest tegelasest pikemad artiklid.
Kontrollaeg oli lihtsalt ettepanek. Kui seda ettepanekut aktsepteeritakse, siis alustame uuesti arutelu järgmisel aastal ning vajaduse korral teeme hääletuse. Andres 9. märts 2008, kell 12:43 (UTC)
Kuram, seda aastaarvu ma ei vaadanudki. See on ikka ebanormaalselt pikk kontrollaeg. Teete nalja selle ajaga või?
Mis see siia puutub, et mõnest tegelasest on mõnest reast natuke pikem artikkel. Pika artikli saaks tegelikult alles siis, kui need tegelased kõik ühte artiklisse kokku koondada. Pealegi, mis halba on tegelaskujusid koondavas artiklis?
Seda sarja näidatakse ju Soomes, mitte Eestis, ja seetõttu on need eesti lugejatele nii tundmatud tegelaskujud, et ei saagi eraldi artikleid väärida. Me ei saa ega tohi hakata iga sarja, raamatu, filmi, näidendi, vms. kõigist tegelastest eraldi artikleid kirjutama. Selline asi võib kõne alla tulla ainult väga tuntud tegelaskujude puhul (enim tuntud teoste peategelased). Minu jaoks on asi eesti Vikipeedia üldises poliitikas ja ma ei taha mingil juhul midagi säärast lubada. See ei ole entsüklopeediale kohane!
iffcool 9. märts 2008, kell 12:58 (UTC)
kas tõesti ei ole teatmeteosele kohane filmi tegelastest kirjutada? Miks ei ole kohane? Minu arust nimetatakse filmist ja selle tegelastest kirjutamist filmi kriitiliseks analüüsiks. Ja see, kui me peame Soome populaarset sarja mitteanalüüsimisväärseks, näitab see ainult meie silmaringi ahtakust.--Hendrix 9. märts 2008, kell 13:08 (UTC)
See oli väljapakutud, mitte kokkulepitud kontrollaeg.
Ma ei ole tegelaskujusid koondava artikli vastu, aga leian, et see ei asenda üksikartikleid. Selleks et koondartikkel oleks ülevaatlik, peab ta iga tegelast iseloomustama napisõnaliselt. Üksikasjalik esitus võib jääda spetsiaalartiklisse. Asi ei ole selles, kui palju ühest või teisest tegelasest on kirjutatud, vaid selles, kui palju saaks kirjutada.
Entsüklopeedias ongi enamik artikleid tundmatutest asjadest. Kuidas see saab olla põhjuseks, et asjast mitte artiklit kirjutada? Edasi, kui midagi peetakse ühel maal artikli vääriliseks, siis on ta kindlasti ka teisel maal artikli vääriline. Entsüklopeedia peabki silmaringi laiendama.
Miks eraldi artikli kirjutamine tuleb kõne alla ainult väga tuntud tegelaskujude puhul? Ma ei näe mingit põhjust. Minu meelest on see Vikipeedia hea külg, et siin saab pikemalt kirjutada ka vähem tuntud asjadest.
Üks asi on see, et me ei saa kõigist asjadest artikleid kirjutada, aga teine asi on see, et igast konkreetsest asjast me saame. Mis mõtet on seda keelata? Mis tähendab "entsüklopeediale kohane"? Andres 9. märts 2008, kell 13:10 (UTC)
Ma ei väitnud, et me ei tohi tegelastest midagi kirjutada. Kui on väga tuntud tegelane oleks artikli loomine kindlasti soovitatav, vähem tuntud tegelased tuleks aga paigutada koonartiklites või kirjeldada neid vastava teose artiklis.
Kas peatselt on oodata mõnest 10 miljoni vaatajaga Nigeeria sarja 20st tegelasest artikleid, Hiinas ilmunud ja 10 miljonit eksemplaari müünud raamatu 15 tegelase üksikasjalikku ülevaadet, mõne Mehhikos populaarse näidendi tegelasi iseloomustavaid artikleid ja siis mingi Türgi filmi igast tegelaskujust artikli loomist?
See, et meil on piiramatult ruumi, ei tähenda, et peaksime jaburustega tegelema ja iga vähegi olemasolevat infokildu eksponeerima, ükskõik kui tähtsusetu see info ka ei oleks. Selline infoküllus pigem segab, kui annab edasi vajalikku informatsiooni. Entsüklopeedias peaks tegeletama ka vajaliku info eraldamisega mittevajalikust. Miks meie sellega ei tegele?
Ka koondartikkel võib tegelaskujudest sügavuti rääkida. Kui ühe tegelaskuju artikkel on nõnda pikke, et ei mahu täies ulatuses arvutiekraanile, võib rääkida vähe pikemast ja põhjalikumast artiklist. Kolm lõiku ei muuda artiklit veel pikaks, ega ühestki küljest põhjalikuks.
iffcool 9. märts 2008, kell 13:34 (UTC)
see, et Viki ülesanne ei ole hinnangu andmine, ei vääri ilmselt arutelu. Kuid info olulisuse määramine ongi hinnangu andmine. Sinu arust, Iffcool, on antud seebika tegelastest eraldi artiklite kirjutamine jaburus (annad hinnangu), aga mõne jaoks väärtusliku teave süstematiseeritud esitamine. Või kuis?--Hendrix 9. märts 2008, kell 13:44 (UTC)

Hinnangut saab anda mitut pidi. Meie ülesanne ei ole anda hinnangut näiteks ajaloosündmustele või inimeste tegevusele (Hitler oli paha inimene, sest tappis juute vms.) vaid esitada fakte. Kui ma leian aga, et Ivan Külajoodik (sündinud 1963) on joodik Narvas või Siil on okaskera, kellele meeldib piima juua on artiklitena ebaolulised siis sellise hinnangu andmist keelata ei tohiks. Või seda, et minu hinnangul peaks artiklis rohkem rõhku pöörama..., mina leian, et see see informatsioon ei ole artiklisse sobilik ja artikkel peaks keskenduma ikkagi... jne.
Kui ma leiaksin, et selle seebika tegelastest üldse Vikipeedias rääkima ei peaks, ei pooldaks ma koondartikli loomist, või kuidas?
iffcool 9. märts 2008, kell 14:03 (UTC)

Mina isiklikult leian, et lugeja huvides on teha võimaluse korral iga mõiste kohta (ka) eraldi artikkel, et oleks võimalik leida täpselt see, mis huvi pakub. See hõlbustab ka artiklite linkimist, kategoriseerimist jne. Vajadus otsida infot pikast artiklist teeb kasutamise tülikamaks. Minu meelest ei saa lähtuda tuntusest, sest kõike ei jõua tunda ja inimesed tunnevad erinevaid asju. Minu meelest on nii, et kui kellestki või millestki üldse võib kirjutada, siis võib sellest kirjutada ka eraldi artikli. Piirab pigem see, kas asjal, millest kirjutada on kindel nimi.
Arvan, et neid asju, millest Sa räägid, ei ole peatselt oodata. Aga ma ei näe põhjust, miks neid asju tuleks keelata, kui keegi neist peaks tahtma kirjutada.
Et mittevajalik info ei segaks, tulebki minu meelest iga asi paigutada kohta, kuhu ta sobib. Eest ära paigutamine tähendabki omaette artiklite lugemist. Keegi ei pea lugema seda, mis teda ei huvita. Aga milleks otsustada teiste eest, mis neid peaks huvitama?
Eri tegelaste kohta käivad artiklid oleksid erineva pikkusega. Kui kõik ühte artiklisse kokku panna, siis tuleks minu arvates küll liiga palju. Leian, et kui artiklit on võimalik loomulikul viisil lühendada, siis seda tuleks teha. Just nii päästamegi lugeja infouputusest. Ega see ei aita, kui me jutud lihtsalt ühte kohta kokku kogume. Andres 9. märts 2008, kell 13:53 (UTC)
Kas Andres ei anna oma kommentaariga edasi enda hinnangut?
Ümbersuunamiste abil ei ole vajaliku informatsiooni leimine küll kuidagi raskendatud.
See, et Sa arvad nagu neid asju peadselt oodata ei oleks, kõlab minule uskumatuna. Mina võrdsustan neid seebikategelasi oma näidetes tooduga ja selle arvamuse kohaselt meil juba tekkib sedasorti artikleid.
Kui "jutud on ühte kohta kokku kogutud" siis see tähendaks antud juhul, et kasutaja, kes nende tegelaste kohta informatsiooni otsib, võib läbi lugeda ühe artikli selle asemel, et lugeda mitukümmend artiklit. Kas see ei ole siis mugavam?
iffcool 9. märts 2008, kell 14:03 (UTC)
siil on oluline, küsimus oli selles, kuidas sai siilist kirjutatud. Nii ka külajoodiku kohta. Kui see külajoodik suudaks aasta otsa hommikust õhtuni purjus olla, vääriks see kindlasti artiklit. Seebikas on film. Film on kunst. Kunst on igast kandist teatmeteose vääriline. Ka siis, kui kunsti nimel purki roojatakse. Tuleks välja tuua roojamisega edasiantav sõnum. Lihtsalt tänava peal roojamisest ei oleks mõtet kirjutada, sest sellise roojamise tähendus peaks olema üldises artiklis - roojamine. Meie ei ole siin tähtsuse üle otsustajad, vaid refereerijad. Ja miks ei võiks olla Eesti Vikis igast asjast kirjutatud, kui vaid kirjutamise ressursse jätkuks. Peaks olema ju tore, kui keegi kirjutab mingist sellisest, mida eriti ei teata.--Hendrix 9. märts 2008, kell 14:21 (UTC)
Mõne asja mitteteadmiseks on põhjusi. Näiteks, kui info on tähtsusetu siis pole mingit põhjust, miks seda teadma peaks.
Oma näidetes püüdsingi esitleda kahte suunda, ebaoluline materjal ja materjali ebaoluline esitlusviis.
Ma ei taha lubada pretsedenti, et tulevikus samasuguseid artikleid tekkima hakkaks.
See, jutt, et kunst on oluline ei tähenda, et ükski teine valdkond vähemoluline ei oleks. Ma ei taha jätkuda lasta sellisel poliitikal, et iga kunstniku igast teosest peaks olema artikkel (mida teie väidetest võib praegu välja lugeda). Artikleid on vaja ainult olulisematest.
iffcool 9. märts 2008, kell 14:31 (UTC)
kardan, et Sa pead siis palkama Vikisse oluliste artiklite kirjutajaid--Hendrix 9. märts 2008, kell 14:44 (UTC)
Peab vist jah palkama, sest meie nende oluliste artiklitega nähtavasti tegeleda ei taha. iffcool 9. märts 2008, kell 14:48 (UTC)
kindlasti mõjuks see Eesti Vikile kosutavalt, kui siin palgalised kirjutajad oleksid. Tee palga pakkumine...--Hendrix 9. märts 2008, kell 14:50 (UTC)
Kui oleks võimalik tellida mõningaid artikleid selle eriala spetsialistidelt, oleks tegu väga hea lahendusega. Kuna aga selleks ei ole kuskilt rahalisi ressursse võtta, ei tule see aga kahjuks kõne alla. Või on Eesti Vikipeedial mingid rahalised ressursid, millest ma midagi ei tea? iffcool 9. märts 2008, kell 15:15 (UTC)
Sarnaseid probleeme on esinenud ka varem, kus mõnele ei sobi Eesti Vikipeedia poliitika.
Toomas "... ei suutnud leppida asjaoluga, et selles kommuunis puuduvad reeglid, mis tagaksid selle usaldusväärsuse ja kvaliteedi." Samuti tsiteeriksin lauset: "kommuunis välja kujunenud praktika kohaselt kulutatakse asjalike paranduste tegemise asemel enamus ajast mõttetule diskussioonile, sealjuures ka inimestega, kellega diskuteerimisel ei ole mingit mõtet".
Ma mõistan seda tunnet täielikult (vähemat oma arvates; küsimus saaks olla vaid selles, kuidas erinevad inimesed mingit tunnet tajuda võivad). Mulle ei meeldi absoluutselt see poliitika, mida ma just kirjeldasin ja ma ei kannata vaidlemise kirjalikku vormi, mis mind tõsiselt närvi ajab.
iffcool 9. märts 2008, kell 14:42 (UTC)
Kuidas saab pidada usaldusväärseks ja kvaliteetseks säärast kommuuni, kus tegeldakse ebaolulistest asjadest artiklite vorpimisega ja peetakse seda seejuures veel entsüklopeediale kohaseks? iffcool 9. märts 2008, kell 14:48 (UTC)
saan aru, et enne kui hakata artiklit kirjutama näiteks pajukoorest, siis peaks nõusoleku kommuunilt taotlema?--Hendrix 9. märts 2008, kell 14:54 (UTC)
Ma tean küll, milleks paljukoort kasutatud on. Miks ei sobi see artiklisse paju? Pajukoor sisaldab ... ja seetõttu on seda kasutatud .. ravimiseks ja sellest eraldati ... – kas see materjal, ei peaks huvitama inimest, kes loeb artiklit pajust? Ma ei poolda iga vähegi võimaliku nähtuse poolitamist mitme artikli vahel kui nendest annab ühes artiklis rääkida, ilma, et artikkel muutuks liiga pikaks või keskenduks liigselt mingile konkreetsele teemale. iffcool 9. märts 2008, kell 15:51 (UTC)
Võib ju küsida aga minu seisukoha järgi peaks pajukoorest rääkima artiklis paju ja seega seda luba ei tuleks.
olulisem on pajukoorest kirjutada omaette artikkel, kuna pajukoor on tuntud iidsetest aegadest kui hea põletikuvastane vahend - nö. aspiriini vanaisa.--Hendrix 9. märts 2008, kell 15:24 (UTC)
Ma aktsepteerin täiesti kvantitatiivset lähenemist Vikipeedia loomisel (kui eesmärgiks on kvaliteedi saavutamine läbi kvantiteedi; see oleks üks võimalik lähenemisviis, mille järgi aitab paljude artiklite ja artiklinuppude olemasolu kaasa kvaliteedi tekkimisele, kuna inimesed neid artiklinuppe järjest täiendaksid) aga ma ei toeta mitte mingil juhul sellist lähenemist, kus eesmärgiks olekski kvantiteet ehk teisisõnu ei poolda ma arvamust, et igast asjast millegi kirjutamisega, muutubki entsüklopeedia informatiivsemaks ja paremaks infoallikaks. Sellisel juhul oleks võimalik kaotata ainult usaldusväärsus ja ma ei pea vist seletama, mille usaldusväärsuse kaotamine kaasa võib tuua. iffcool 9. märts 2008, kell 15:15 (UTC)
millest järeldad, et eesmärgiks on kvantiteet? Igaüks kirjutab sellest, mida peab tähtsaks. Ja kuna kirjutajaid on palju, siis ka artikleid on palju. Pikemaid ja lühemaid. On ka artiklid, milles on ainult mõni rida ja kümmekond pilti. Tuleb lihtsalt oodata, et teksti juurde tuleb.--Hendrix 9. märts 2008, kell 15:30 (UTC)
Kui väidad, et näide Ivan Külajoodik, on näitena sobimatu kuna ka millestki sellisest peaks artikkel olema või, et pajukoorest ei tohiks rääkida artiklis paju, lähevad meie seisukohad küll põhjalikult lahku. See, kui keegi, millestki artikli kirjutab või seda teha püüab, et tähenda, et me peaksime minetama kriitlise suhtumise ja kõike sobilikuks pidama. Antud juhul on sama isik, kes tegeles siia selle artikli ja nende tegelaste kohta käiva materjali kirjutamisega sama tegelane, kes oli tegev inglise ja Soome Vikides sama teema juures (ip aadressi järgi). Seega on arvatavasti tegu mõne soomlasega ja sarja kirgliku fänniga. Miks ei tohi mina avaldada kriitikat ja miks peate seda põhjendamatuks, kui ma leian, et see info võib pakkuda suurt huvi soomlastele, eestlastele aga tähtsusetu olla. Miks räägime me olulistest artiklitest ja nende loomise vajalikkusest aga kui jutt jõuab ebaoluliste artikliteni (sest kui on olulised, peavad olema ka ebaolulised), siis muutuvad need artiklid ka ühtäkki olulisteks. iffcool 9. märts 2008, kell 15:51 (UTC)
Minu meelest on rusikareegel niisugune: millel on oma nimetus või nimi, sellest tuleks ka eraldi artikkel kirjutada, millel aga on ainult kirjeldus, see peaks olema teise artikli all.
Meil ei ole artikleid ebaolulistel teemadel lihtsalt sellepärast, et neid ei tehta, või kui tehakse, siis lihtsalt kustutatakse. Minu meelest on see, et miski pakub huvi soomlastele, küllaldane põhjus, et sellest eesti Vikipeedia artiklis rääkida. Andres 27. mai 2008, kell 09:31 (UTC)
oluline, ebaoluline... Kes julgeb väita, et on nii pädev, et suudab otsustada olulisuse üle? Kõik on subjektiivne. Me ei tohiks ära unustada seda, et teatmeteoses peaks leidma kajastust iga unikaalne nähtus. Paberkandjal oleva teatmeteose häda on see, et maht seab piirid ette ja sealt tulebki see "oluline vs ebaoluline". Viki puhul mahupiirangud ei mängi rolli. Järelikult, ainus asi on selgeks teha, mis on unikaalne nähtus.--Hendrix 28. mai 2008, kell 03:53 (UTC)
Noh, me ju kustutame artiklid näiteks kooliõpilastest, kes pole millegagi silma paistnud. Me ei püüa kirjutada igast maailma inimesest. Andres 28. mai 2008, kell 04:20 (UTC)
kui ei vasta unikaalsuse kriteeriumidele (või on õigem kriteeriumitele?...), siis polegi vaja kirjutada. Aga kui too kooliõpilane on millegipoolest esilekerkiv/silmapaistev, siis on unikaalne ja väärib olema teatmeteoses. Siia lõppu sobiks tüütuseni korrutatud fraas - "Niisama lihtne see asi ongi..."--Hendrix 28. mai 2008, kell 16:02 (UTC)
Iga inimene on unikaalne. See ei ole piisav põhjus, et temast artikkel teha. Ja ka paljud muud asjad on unikaalsed. Andres 28. mai 2008, kell 18:24 (UTC)
see kõlab küll üsna poeetiliselt ja enesetunnet tõstvalt, et iga inimene on unikaalne, kuid paganama raske on leida igal inimesel midagi iseäralikku. Kardan, et 90%-l inimkonna esindajatest unikaalsuse leidmine on üsna ränk ja tänamatu töö - puudub nn. sotsiaalne tellimus. Mis puudutab muid unikaalseid asju, siis ... inglise vikis on pea 2 000 000 artiklit. Seega - noid unikaalseid asju tõesti jagub.--HendrixEesti 29. mai 2008, kell 14:16 (UTC)
Lisaks siia sobiva tsitaadi: Tule taevas appi!
Korraldame siis hääletuse ja vaatame, kes leiavad, et need artiklid eestlastele praktiliselt tundmatu Soome seebika veelgi enam tundmatute tegelastega on eesti vikisse vajalikud!
Pole vast vaja kolm korda arvata, mis tulemuse me saaksime, selles osas, mis sobib ja mis ei sobi entsüklopeediasse.
Kurat küll – vanduma võtab juba see pidev vaidlemine. Ega nõnda ei imesta küll, miks aeg-ajalt siin kaastöölisi vähemaks jääb.
Tulge aga ütlema, et see süsteem, mida ma luua püüan, pole entsüklopeediale kohane või on kasutajatele ebamugav, kuid enne püüdke selles põhjalikult veenduda. iffcool 28. mai 2008, kell 16:14 (UTC)
Pane tähele, et keegi pole takistanud sul seda süsteemi loomast. Praegu on küsimus sellest, kas ühe või teise lahenduse kasuks on ratsionaalseid argumente või on tegu lihtsalt subjektiivsete eelistustega. Praktiliselt tuleb niikuinii nõnda välja, et lahenduse määrab subjeltiivsete eelistuste tasakaal. Aga argumentide vaagimine võimaldab ka oma eelistusi läbi katsuma, nii et need võivad muutuda.
Mina isiklikult leian, et eraldi artiklite olemasolu on kasutajasõbralikum, sest võimaldab kõige lihtsamini leida just selle, mida otsitakse. Samuti on eraldi artikkel erinevalt alajaotusest intervikidega varustatav ja kategoriseeritav. Ja ma leian, et Vikipeedia eesmärk on pakkuda inimestele infot, mis neid huvitab, ja Vikipeedia asi ei ole demonstreerida teatud teemade alaväärtuslikkust. Aga ma ei pea kasutaja ebamugavust nii suureks, et ma hakkaksin püüdma asja ümber teha, kui teistele eraldi artiklid ei meeldi. Püüan lihtsalt selgitada, miks ma eraldi artikleid paremaks pean. Võib-olla minu argumendid veenavad kedagi. Andres 28. mai 2008, kell 18:24 (UTC)
millest selline tundepuhang. Võta lihtsalt teadmiseks, et on olemas selline asi nagu "nähtus" ja veel lisaks on olemas mõiste "unikaalsus". Kokku teeb "unikaalne nähtus". Unikaalsel nähtusel pole mingit pistmist eesti, soome või inglise vikiga. See on universaalne mõiste ja on seotud inimese ehk homo sapiensiga. Eelkõige oleme inimesed ja alles siis eestlased koos kõige selle seonduvaga.
Ja teiseks. Arvan, et Sina üksinda ei loo süsteemi, vaid kõik eesti viki autorid loovad seda. Ära seda palun ära unusta.--Hendrix 28. mai 2008, kell 16:35 (UTC)
Oi, seda ma ei unusta. Kuidas saaksingi. Mis muu mind siis veel närvi peaks ajama, kui mitte see, et mõni entsüklopeedia jaoks õige huvitavaid väärtussüsteeme välja mõtleb.
Aga sina ära unusta seda, et eesti Vikipeediat arusaadavatel põhjustel suurt keegi peale eestlaste ei loe. Järeldus: me teeme entsüklopeediat eestlastele. Aga sinu mõistmist pidi see vast teemavalikut mitte kuidagi mõjutada ei tohiks?
Selline arvamine, et igale inimese ja rahvusele on ühesugust entsüklopeediat vaja, sulle endale kuidagi liiga naiivne ei tundu või? Ehk oled isegi kogenud seda, et universaalsed asjad on omapäraselt toredad – teevad mitut asja aga mitte ühtegi nendest hästi.
Pealegi ei käi jutt praegu sellest, kas ühest või teisest mineraalist on artiklit vaja või, kas tollest haldusüksusest ikka tuleks midagi kirjutada. Teema käib ikka inimeste ümber ja see on koht, mille juures tuleks paika panna kriteeriumid, kui oluline mingi tegelane ikka selleks olema peab, et teda võiks entsüklopeediaveergude vahele pressida.
Kui tegu on Eesti siseses kultuuriruumis ebaoluliste tegelastega, kelle kohta kirjutatud artiklid "hiilgavad" oma suurepärase eesti keele ja põhjalikkusega siis sina asud neid kohe kaitsma. Milleks? Ma lausa kujutan vaimusilmas ette seda, kui sa mõne Ivan Pudelikummutaja artikli kustutamise vastu protestima hakkad – kohalikele oluline tegelane ja igati säilitamistvääriv. Ning lõpetuseks on meil ikkagi "lõputult ruumi", kuhu "teadmisi" mahutada, mis on nähtavasti hea põhjus tekkimahakkava suurusehullustuse toitmiseks?
iffcool 28. mai 2008, kell 17:06 (UTC)
oluline on, et mis kirjas, oleks korrektne ja adekvaatne. Tsensuuriga ei maksa tegeleda. Arvan, et ei ole mõtet vaielda. Lihtsalt veidi mõtiskleda väärtuste üle...--Hendrix 28. mai 2008, kell 17:26 (UTC)
Koondartiklisse pannes on antud teema alla käivad artiklid küll keeleliselt kõvasti paremasse seisu viidud ja töö selle kallal alles käib.
Väärtuste üle mõtisklesin juba varem, enne kui probleemi tõstatama hakkasin. Siis leidsingi, et (vähemasti minu arvates) on väärtused paigast nihkunud. iffcool 28. mai 2008, kell 17:48 (UTC)
teeme siis nii, nagu on, mitte nii, nagu tundub--Hendrix 28. mai 2008, kell 17:53 (UTC)

Rasmus on vale link. Andres 7. veebruar 2008, kell 16:50 (UTC)

Enne kui artikli tegelasi kuhugi koondama hakkan, tahkasin natuke artiklit kritiseerida.
On see artikkel või tegelaste loend? Mida tähendab (mai) mingite tegelaste järel? Miks artikkel ei anna edasi informatsiooni sarja olemusest (ainult, et tegu on Soome seebiooperiga + mõningane info kõrvalkastis)? See, kas tegu on Pakistani jutusaatega, uudiste nimetusega Kanadas, Venetzuela tõsielusarjaga või Maroko spordiprogrammiga on pigem sõnaseletuse andmine, mis küll sellest õiget artiklit ei tee. iffcool 9. märts 2008, kell 18:47 (UTC)
Kõik õige. Tegu on ainult nupukesega, korralik artikkel tuleb alles teha. Andres 9. märts 2008, kell 19:04 (UTC)

Žanrilink Draama ei ole minu meelest õige.

Rubriik "Originaaltoodang" ei ole minu meelest õige pealkirjaga. Andres 27. mai 2008, kell 09:25 (UTC)

Varjatud elud on draama. Piccadilly Circus 29. mai 2008, kell 14:20 (UTC)

Õigem oleks öelda (ja linkida) "draamaseriaal" vms. Andres 29. mai 2008, kell 17:52 (UTC)