Arutelu:Vaik

Kuidas see sisu on saadud? 194.150.65.150 23. aprill 2017, kell 11:41 (EEST)[vasta]

Mis "Kunstileksikonis" kirjas on? Mulle tundub, praegu, et allikate sisu on meelevaldselt kokku pandud. 194.150.65.150 23. aprill 2017, kell 11:44 (EEST)[vasta]

Hakkab jälle pihta, jälle see kokkumiksitud sisu, mis ei erista sõna eri tähendusi. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:19 (EEST)[vasta]

Vahepeal oli ju normaalsem redaktsioon, kuhu see kadus? Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:20 (EEST)[vasta]

Ah, ei, see on seesama. EKSS-is eristatakse ju vaiku, mida saadakse taimedest, ja vaiku, mis on keemiline aine.

1. paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev v. tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass. 2. keem looduslikku vaiku (1. täh.) meenutav sünteetiline kõrgmolekulaarne aine (lähteainena näit. liimide, lakkide, värvide tootmisel).

Siin on need ühte patta pandud. EE ja kunstileksikon pole mulle kättesaadavad. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:30 (EEST)[vasta]

Siin on läbisegi juttu loodussaadustest, mis ei ole keemilised ained, ja keemilistest ainetest. Tulemus on talumatu. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 17:53 (EEST)[vasta]

Ma ei tea, võib-olla siin ongi jutt ainult sellest, mis peaks olema artiklis Vaigud. Aga see tuleb ikkagi teisiti sõnastada, ja illustratsioon pole siis õige. Ja mida tähendab orgaaniline päritolu.

Viitamisest ei ole kasu, kui allikaid ei osata kasutada.

Ma panin kustutamismärkuse, sest seda ei tee keegi korda, ja siin niikuinii mingit märkimisväärset omapanust ei ole. Selline olukord on talumatu. Kui korda tehakse, siis on iseasi. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 17:58 (EEST)[vasta]

Ma ei pea õigeks sellist närvilist kustutamismärkuse panemist artiklile, mis vajaks lihtsalt toimetamist. Olemas on 1. mõiste, 2. artiklid muudes keeltes, 3. EE definitsioon. Tõstsin välja viite Kunstileksikonile <ref name="Kunstileksikon">Kunstileksikon. Tallinn: [[Eesti Klassikakirjastus]], 2001. Lk 459</ref>, sest see ilmselt pole esimene allikas, kust vaigu kohta lugeda. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. august 2017, kell 14:46 (EEST)[vasta]

Keegi pole seda toimetanud. Siin on mitu vaigu mõistet segi aetud. Andres (arutelu) 26. august 2017, kell 04:16 (EEST)[vasta]

Sel juhul saab teiste keelte vastetega mittesobiva mõiste teise artiklisse tõsta või kustutada, aga sobiva mõiste siia alles jätta. --Minnekon (arutelu) 26. august 2017, kell 17:00 (EEST)[vasta]

Selleks on tarvis kontrollida vastavust allikatele ja intervikide vastavust. Minu idee oli kirjutada selle pealkirja all loodussaadustest. Andres (arutelu) 26. august 2017, kell 20:43 (EEST)[vasta]

Pole selge, kas esimeses lõigus defineeritud mõiste on olemas, kui vastavust allikale pole kontrollitud. Pole selge, kas teistes vikides räägitakse samast asjast. Ja pole selge, kas EE-s on selline definitsioon. Andres (arutelu) 26. august 2017, kell 21:27 (EEST)[vasta]

Ma võrdlesin siin kirjutatut ENE 1. väljaandega. Tundub, et klapib. Probleemiks on pigem see, et on sõna-sõnalt maha kirjeldatut. Nüüd mulle enam ei tundu, et tuleks kustutada. Põhimõtteliselt midagi valesti ei ole, aga tuleb selgemalt kirjutada ja mõnda asja võib-olla täpsustada. Selleks ei piisa EE-le toetumisest. Andres (arutelu) 26. august 2017, kell 23:19 (EEST)[vasta]

Kustutamismärkus võeti ära. Minu meelest ka pole märkust tarvis, aga kuidas siis märkust maha võtta, kui käimas on kustutamishääletus? Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 11:03 (EEST)[vasta]

Lehel Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord on öeldud: "Põhjendatud seisukohtade esitamise korral või artikli kvaliteedi paranemisel kustutamise märgend eemaldatakse ning artikkel säilitatakse." Kui artikkel on üldse mõttekas (st mõiste eksisteerib ja muudes keeltes on selle kohta ka midagi olemas) ning sisu on läinud paremaks, siis tuleks kustutamismärkus lihtsalt maha võtta ja artikli vana versiooni üle hääletamine lõpetada. Ühesõnaga, oluline peaks siiski olema artiklite sisulise kvaliteedi tõus, mitte näivkorrektne hääletamine olukorras, kus hääletamise põhjus on tegelikult kadunud. Mul ei ole põhimõtteliselt midagi asjade hääletamisele paneku vastu, kuid seda ei tohiks teha kergekäeliselt. Ilmselt on siin vastutajaks hääletusele panija, kes peaks asjaolude muutumisel (st kustutamise põhjuse äralangemisel) ka hääletuse koheselt lõpetama. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 01:25 (EEST)[vasta]

Jah. Hääletusele panija võttiski nüüd selle ja ühe teise artikli hääletuselt maha, ilma midagi ütlemata, ning tegi muidugi sisuliselt õigesti, aga vormiliselt kahtlaselt, sest selline teguviis pole kuigi läbipaistev.

Mina olen seni kannatlikult oodanud, kuni hääletuse kell kukub. Andres (arutelu) 30. august 2017, kell 02:08 (EEST)[vasta]

Ja veel: ma ei ole nõus, et kustutada tohib ainult juhul, kui sel teemal ei ole artiklit tarvis. Andres (arutelu) 30. august 2017, kell 02:12 (EEST)[vasta]